Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-1-1-131-02
Otsuse kuupäev
14. jaanuar 2003
Kohtukoosseis
Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg
Kohtuasi
Kriminaalasi A. R. süüdistuses KrK § 128 lg 1, § 139 lg 2 p 1, § 141 lg 2 p 1 ja § 188 järgi ning V. J. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, § 141 lg 2 p 1 ja § 188 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riigiprokurör Alar Kirs, kassatsioonprotest
Asja läbivaatamise kuupäev
17. detsember 2002
Istungil osalenud isikud
A. R. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, V. J. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss
ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud üksnes vägivallaga ähvardamisega. Karistusseadustikus ei ole vägivalla kui röövimise koosseisu tunnuse piire võrreldes kriminaalkoodeksiga mitte kitsendatud vaid laiendatud. Samuti on röövimise sanktsioon karistusseadustiku järgi raskem kui kriminaalkoodeksis. KrK § 141 lg 1 nägi ette vastutuse võõra vara röövimise eest elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda. KarS § 200 lg 1 kohaselt on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga. Esiteks tuleb märkida, et erinevalt KrK §-st 141 eeldab KarS § 200 mistahes vägivalda, olenemata selle raskusest (ei ole nõutav, et vägivald oleks ohtlik kannatanu elule või tervisele). Teiseks sisaldavad nii KrK § 141 kui ka KarS § 200 objektiivse tunnusena nii füüsilist kui ka psüühilist vägivalda. Kriminaalkoodeksi kohaselt seisnes füüsiline vägivald inimese kehalise puutumatuse rikkumises ja see oli võimalik üksnes füüsilise mõjutamisega. Psüühiline vägivald kriminaalkoodeksi järgi seisnes ähvarduses kasutada inimese suhtes füüsilist vägivalda. Karistusseadustikus on aga mõistega vägivald hõlmatud nii füüsiline kui ka psüühiline vägivald. Vägivald võib seisneda nii ähvardamises (KarS § 120), kehalises väärkohtlemises (KarS § 121), piinamises (KarS § 122) kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises (KarS § 118). Kõik need teod on röövimise koosseisust hõlmatud ega moodusta kuritegude kogumit. Kannatanu tapmine temalt asja äravõtmise eesmärgil on aga hõlmatud mõrva (KarS § 114 p 5) koosseisuga ega moodusta kogumit röövimisega (KarS § 200). Kokkuvõttes on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Toodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. septembri 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1-400/02 tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.