lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-120-02

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 26.11.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-120-02
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
26.11.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
890
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-1-1-120-02

Otsuse kuupäev

26. november 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi S. N. süüdistuses KrK § 195 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

23.augusti 2002. a otsus kriminaalasjas nr II-1313/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. N. kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo, kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

5. november 2002. a

Istungil osalenud isikud

S. N. kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo ja riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. augusti 2002. a ja Narva Linnakohtu
16.aprilli 2002. a kohtuotsused S. N. süüdistusasjas KrK § 195 lg 3 järgi.
2.Saata kriminaalasi Narva Linnakohtule uueks kohtulikuks arutamiseks.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub 26. novembril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.S. N. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 5. septembril 2001. a rikkus Narvas huligaansetel ajenditel jämedalt avalikku korda. Sõimates ebatsensuursete sõnadega ning tegutsedes eriti jõhkralt, lõi ta põhjuseta pesapallikurikaga V. K.-le pähe ja jalgade pihta, tekitades talle raskeid kehavigastusi. Kohtueelsel uurimisel kvalifitseeriti S. N.-i käitumine KrK § 195 lg 3 järgi.
2.Narva Linnakohtu 16. aprilli 2002. a otsusega tunnistati S. N. süüdi KrK § 108 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm kuud aresti. Kohus leidis, et on tõendatud kannatanule raskete kehavigastuste tekitamine S. N.-i poolt ning tugines selle kinnituseks kannatanu ja tunnistajate ütlustele. Samas leidis aga kohus, et kehavigastusi tekitati kannatanule tema poja ja S. N.-i vahel toimunud isiklikku laadi konflikti tagajärjel, jättis kohtualuse tegudest välja huligaanse motiivi ning kvalifitseeris S. N.-i käitumise KrK § 108 lg 1 järgi.
3.Linnakohtu otsuse peale esitas prokurör apellatsioonprotesti, milles vaidlustati otsus kvalifikatsiooni ja mõistetud karistuse osas. Samadel motiividel vaidlustas linnakohtu otsuse ka kannatanu. Kohtualuse kaitsja poolt esitatud apellatsioonkaebuses taotleti aga S. N.-i õigeksmõistmist.
4.Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. augusti 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus S. N.-i süüdimõistmises KrK § 108 lg 1 järgi, samuti lõpliku karistuse osas. Kohtualune tunnistati süüdi KrK 195 lg 3 järgi ning mõisteti talle karistuseks üks aasta kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele Narva Linnakohtu 22. juuni 2001. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti S. N.-le kaks aastat vabadusekaotust. Prokuröri protest ja kannatanu kaebus rahuldati, kohtualuse kaitsja kaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtuga selles, et kehavigastused tekitas kannatanule S. N. ning ei pidanud vajalikuks korrata linnakohtu väiteid. Küll aga leidis kohus, et eksitud on S. N.-i käitumisele

juriidilise hinnangu andmisel. Nimelt nähtus kriminaalasja materjalidest, et kannatanu ja kohtualuse vahel ei leidnud aset mingit konflikti ning kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saanud automaatselt üle kanda nendevaheliseks konfliktiks ka tüli kannatanu poja ja S. N.-i vahel. Seetõttu puudus kohtu arvates ka võimalus käsitada S. N.-i teo tagajärge kui isiklike vaenulike suhete pinnal tekitatud kehavigastust.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse S. N.-i kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo, kes palub otsus tühistada ja kohtualune talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 5.1 Kassaator heidab kaebuses ringkonnakohtule ette, et viimane on motiveerimatult jätnud kõrvale tõendid, mis välistavad kuriteo toimepanemise S. N.-i poolt ning on arvestanud ainult kohtualust süüstavate tõenditega. Samuti ei ole kohtud argumenteerinud, miks on arvestatud ainult kannatanu ja tema perekonna ütlustega ning miks on loetud mitteusaldusväärseks ülejäänud tunnistajate ütlused. Kassaatori hinnangul on eeltooduga rikutud KrMK § 50 lg-t 1 ja 2 ning § 274 p-i 3.
6.Riigikohtu istungil taotlesid nii prokurör kui S. N.-i kaitsja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ja Narva Linnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks kohtulikuks arutamiseks esimese astme kohtule seoses motiivide puudumisega kohtuotsuses.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nii Viru Ringkonnakohtu 23. augusti 2002. a kui ka Narva Linnakohtu 16. aprilli 2002. a otsus tuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. 7.1 Kohtu järeldus peab põhinema tõendite objektiivsel analüüsil ja hindamisel. Vasturääkivate või üksteist välistavate tõendite esinemisel peab kohus otsuse rajama tõde kajastavatele asjaoludele, põhistades seejuures, miks ta on osa tõendeid mitteusaldusväärseks tunnistanud. Narva Linnakohtu 16. aprilli 2002. a otsuses (tl 217) nendib kohus, et S. N.-i süü on täielikult tõendatud ja seejärel loetletakse mehhaaniliselt tõendeid, andmata omapoolset hinnangut oma sisult vastuolulistele tõenditele. Linnakohus on otsuses välja toonud seitse tõendiallikat, millest vähemalt kolm on S. N.-it õigustava iseloomuga. Milliseid tunnistajate ütlusi luges kohus tõesteks ja milliseid mitte, jätab ta nimetamata. 7.2 Linnakohtu otsuses süüdistatakse S. N.-it pesapallikurikaga kannatanu jalaluumurru põhjustamises, kuid kohtuarstlikust ekspertiisist nähtub, et sellist sääreluu murdu mis esines kannatanul, on võimalik tekitada ainult jalalöögiga (tl 54). Vastuolu kohtuotsuses kirjeldatu ja ekspertiisiaktis toodu vahel on ringkonnakohus jätnud kõrvaldamata. Samas Viru Ringkonnakohus jätab samuti kõrvaldamata eelpool toodud linnakohtu otsuses esinevad puudused ja leiab, et linnakohus on õigesti ja motiveeritult tulnud järeldusele S. N.-i süü tõendatuses. 7.3 Mõistes S. N.-i süüdi KrK § 195 lg 3 järgi, ei ole ringkonnakohus kohtuotsuses näidanud, milliste koosseisuliste tunnuste tõttu moodustab isiku käitumine selle kuriteokoosseisu. Analüüsitud on ainult ühte kuritahtliku huligaansuse koosseisulist elementi (isiklikku/huligaanset ajendit), üldse ei ole puudutatud näiteks seda, milles väljendus eriline jõhkrus. Täielikult on mööda mindud kuriteokoosseisu subjektiivsest küljest.
8.Ülalmärgitud asjaolude arvestamata jätmisega rikkusid kohtud KrMK § 50 lg-s 1 sätestatud kriminaalasja asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise nõuet ning KrMK § 274 p 3 nõudeid ja see tingib kohtuotsuste tühistamise. Toodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 tuleb tühistada Viru Ringkonnakohtu ja Narva Linnakohtu otsus ning kriminaalasi tuleb saata Narva Linnakohtule uueks arutamiseks. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.