Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-118-02 20. november 2002 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Toomas Helina süüdistus KrK § 17 lg 4 ja § 15 lg 2 ning § 76 lg 2; § 17 lg 4 ja § 15 lg 1 ning § 2102 lg 2 p 4 järgi Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2002. a määrus Toomas Helina süüasjas Toomas Helina kaitsja vandeadvokaat Aadu Lubergi erikaebus 29. oktoober 2002 Toomas Helina kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg ja riigiprokurör Marge Püss
Tõkendi muutmist põhjendas kohtunik sellega, et T. Helinal on alaline elukoht ja perekond. Samuti märgitakse kohtumääruses, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et T. Helin võiks pakku minna või jätkata kuritegude toimepanemist. Kautsjoni summa määramisel arvestas kohus süüdistatava isikut, tema poolt toimepandud kuriteo raskust, kuriteoga tekitatud kahju ning tema varalist seisu.
pakkuminekuga". Kaitsja väidab, et T. Helin kuulutati tagaotsitavaks seetõttu, et tema asukoht ei olnud teada ja mitte selle tõttu, et ta oleks pakku läinud. 7.3 Ringkonnakohus ei ole kaitsja arvates usaldusväärselt põhjendanud, milles seisneb lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele T. Helina vahistamisalus. Ringkonnakohus ei ole küllaldaselt motiveerinud, miks kautsjon on ebapiisav tõkend hoidmaks ära T. Helina pakkuminekut. Kaitsja rõhutab, et T. Helin on kõnesolevas asjas ilmunud nii uurija juurde kui ka kohtusse esimesel kutsel, mis näitab tema seaduskuulekat suhtumist käimasolevasse menetlusse. Kaitsja on seisukohal, et ringkonnakohus ei ole küllaldaselt arvestanud asjaolu, et T. Helin võeti 23. septembril 2002. a tööle OÜ-sse Lauder Puit, kus pärast vabanemist tööle asub. Veel palub kaitsja arvestada T. Helina tervislikku seisundit - asjaolu, et ta põeb kõrgvererõhutõbe. 7.4 Kaitsja leiab, et vaidlustatud määruse täitmine, s.o T. Helina vahi alla võtmine Keskkriminaalpolitsei poolt enne edasikaebe tähtaja möödumist, on ebaõige ning vastuolus AKKS §s 72, § 35 lg-s 3 ja KrMK § 328 lg-s 1 sätestatuga.
10.1 Käesoleva erikaebemenetluse esemeks on tõkendi küsimus ja AKKS § 76 lg 2 mõttes ei ole erikaebust lahendav kohus pädev võtma seisukohta asja sisu kohta - seega ka selle kohta, kas ühte T. Helinale inkrimineeritud tegudest tuleks Karistusseadustiku jõustumise järgselt lugeda dekriminaliseerituks või mitte. Mõistetavalt ei saa tõkendi küsimuse lahendamist päriselt lahutada isikule inkrimineeritavast süüteost, sest tõkendit saab KrMK §-des 66 ja 67 sätestatu kohaselt kohaldada üksnes konkreetses kuriteos kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele. Tulenevalt viimatiöeldust tuleks kõnealuses erikaebemenetluses vältimatult kaaluda KarS § 5 lg-s 2 sätestatu kohaldamist siis, kui tõusetuks küsimus isikule inkrimineeritud kõigi süütegude dekriminaliseeritusest. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist sellise olukorraga: T. Helinale on esitatud süüdistus mitme kuriteo toimepanemises ja enamiku puhul ei ole dekriminaliseerimise küsimust tõstatanud isegi mitte tema kaitsja. 10.2 Vastavalt KrMK § 68 lg-le 1 tuleb tõkendi valikul kohustuslikus korras arvestada muuhulgas ka toimepandud kuriteo ohtlikkust. Tulenevalt Põhiseaduse § 22 lg-tes 1 ja 2 sätestatud süütuse presumptsioonist ja kooskõlas EÕIK artikli 5 p 1 "c" kohaldamispraktikaga saab toimepandud kuritegu KrMK § 68 lg 1 mõttes tähendada üksnes seda, et tõkendi kohaldamise obligatoorseks eelduseks on põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu vaidlustatud määruses on nõuetekohaselt sedastatud kuriteokahtluse põhjendatust,
ilma et seejuures oleks rikutud süütuse presumptsiooni. 10.3 Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole kriminaalmenetluse seaduse ega EÕIK artikli 5 p 1 "c" kohaldamispraktika vastu eksinud ka T. Helina vahistamisaluse tuvastamisel. Tuleb nõustuda erikaebuses märgituga, et KrMK § 165 lg 1 teksti kohaselt on isiku kriminaalmenetluse raames tagaotsitavaks kuulutamise vahetuks aluseks andmete puudumine tema asukoha kohta ja seega ei pea isiku tagaotsitavaks kuulutamine tõepoolest veel alati tähendama seda, et see isik oleks pakku läinud ja hoiaks eeluurimisest kõrvale. Kuid siinjuures tuleb silmas pidada, et ringkonnakohtu kõnealuses määruses ei tugineta vahistusaluse sedastamisel mitte üksnes T. Helina varasemale pikaajalisele tagaotsimisele, vaid lisaks ka mitmesugustele teistele tuvastatud asjaoludele nende kogumis. Sealhulgas on kõnealuses määruses prokuröri eriprotestiga nõustudes sisuliselt aktsepteeritud ka prokuröri poolt esitatud argumenti, et T. Helinat süüdistatakse mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa mastaapides väga tõsistes narkokuritegudes ja et T. Helina sõnul on tema tegelik seotus Eestiga väga nõrk. 10.4 Arvestades seda, et vastavalt KrMK § 711 lg-le 1 võib kohtunik kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse taotlusel asendada tõkendi vahi alla võtmine tõkendiga kautsjon, on kautsjon tõkendina käsitatav teise tõkendi " vahi all pidamise - asendajana. See tähendab seda, et kautsjonit on võimalik kohaldada üksnes isikule, keda põhimõtteliselt oleks alust ka vahi all pidada. Samas puuduvad seaduses kriteeriumid, millest lähtuvalt tuleks lugeda aktsepteeritavaks kõnealust asendamist. Teatud ulatuses on siin kasutatavad KrMK § 68 lg-s 1 loetletud tõkendi valiku üldised kriteeriumid, kuid tähelepanuvääriv on ka ringkonnakohtu määruses avaldatud seisukoht, et tõkendi küsimust, sealhulgas ka kautsjoni kohaldamist, tuleb lahendada iga isiku suhtes eraldi ja seega ei olegi väga täpsete kriteeriumide esitamine võimalik. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kautsjoni kohaldamisel peab kautsjoni summa olema nii suur, et selle kriminaalmenetlust tagav toime oleks vahi all pidamisega vähemalt sama tõenäosuse astmega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus 3-1-1-59-99, RT III, 1999, 22, 212). Tuleb nõustuda ringkonnakohtu poolt aktsepteeritud prokuröri seisukohaga, et olukorras, mil T. Helina Eestis asuva maja turuväärtus on 10 miljonit krooni, ei saa talle süüks arvatavate kuritegude raskust arvestades asuda seisukohale, et 1 500 000 miljoni krooni suurune kautsjonisumma suudaks tagada kriminaalmenetlust vahi all pidamisega samaväärses ulatuses. 10.5 Erikaebuses osundatakse põhjendatult sellele, et tulenevalt KrMK § 328 lg-s 1 otsesõnu sätestatust oleks ringkonnakohtu vaidlustatud määrust tohtinud pöörata täitmisele ja T. Helinat võtta uuesti vahi alla alles pärast erikaebetähtaja möödumist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei ole KrMK § 328 lg-s 1, samuti § 325 lg-s 3 sätestatu siiski kooskõlas vahi alla võtmise instituudi olemusega, samuti ka vahi alla võtmist reguleerivate KrMK paragrahvidega. Ei ole mõeldav, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise või kuritegude jätkuva toimepanemise reaalses võimaluses veendunud kohtunik saaks jätta isiku veel viieks päevaks - s.o AKKS § 73 lg-s 1 ette nähtud erikaebetähtajaks vabadusse. Ka KrMK § 75 lg-tes 1-3 sätestatust nähtub seadusandja tahe, et vahi alla võtmise määrus peab jõustuma selle tegemisel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.