Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-103-02 23. oktoober 2002 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Mairot Salo süüdistus KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2002. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-223/2002 Süüdimõistetu Mairot Salo kassatsioonkaebus 17. september 2002 Mairot Salo kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge Püss
Resolutsioon
otsus muutmata ja M. Salo ning tema kaitsja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuigi M. Salo oli varem samaliigilise kuriteo eest tingimuslikult vabastatud karistuse kandmisest, pani ta juba mõne kuu möödudes toime uue kuriteo. Kohtukolleegium leidis, et kuna maakohus on KrK § 41 alusel liitnud eelmise otsusega mõistetud nelja ja poole aastasest vabadusekaotusest vaid ühe kuu vabadusekaotust, on kohus oluliselt arvestanud kergendavate asjaoludega ja puudub alus karistust veelgi kergendada.
toimepandud kuriteo eest lähtutakse teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse". Kuna käsitletava kriminaalasja puhul ei näe kergemat karistust ette mitte kriminaalkoodeks vaid karistusseadustik, siis põhimõtteliselt tuleks siin karistuse mõistmisel lähtuda karistusseadustikust. Kuid eelnevalt on vaja lahendada küsimus sellest, kuidas tuleks antud juhul mõista karistuse mõistmist ja kas ka kassatsioonimenetlus on karistuse mõistmisega hõlmatav. 6.3 Vastavalt KrMK § 325 lg-s 1 sätestatule jõustub kohtuotsus kas apellatsioontähtaja möödumisel, kui apellatsioonkaebust- või protesti ei esitatud või siis ringkonnakohtu otsuse tegemisest, kui I astme kohtu otsust oli apellatsiooni korras vaidlustatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei vasta KrMK § 325 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seadusjõustumise kord siiski faktilisele olukorrale ega ole kooskõlas teiste menetlusõiguslike sätetega. Menetlusõiguses üldaktsepteeritud arusaama kohaselt iseloomustab seadusjõustunud kohtuotsust eeskätt tema lõplikkus - võimatus ja lubamatus seda korralise kohtukaebe korras vaidlustada. Kuid vastavalt AKKS § 37 lg-s 1 sätestatule on võimalik ringkonnakohtu otsust vaidlustada ka kassatsiooni korras. Kuna AKKS viimatinimetatud sättele tuginevalt ei saa meie kohtuotsuseid faktiliselt lugeda jõustunuteks KrMK § 325 lg-s 1 sätestatud korras, siis tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates asuda seisukohale, et KarSRakS § 3 lg 3 alusel tuleb kohaldada isikutele kergemat karistust ka kassatsioonmenetluses.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.