Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-1-1-90-02
Otsuse kuupäev
20. september 2002
Kohtukoosseis
Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris
Kohtuasi
V.V. ja E.K. süüdistus KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2002. aasta kohtuotsus nr II-1-120/02
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.V. ja E.K. kassatsioonkaebused
Asja läbivaatamise kuupäev
27. august 2002
Istungil osalenud isikud
V.V. ja tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas, E.K. ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, riigiprokurör Marge Püss ning tõlk Lüüli Lomp
Resolutsioon
osas, millega V.V-lt oli tsiviilhagi välja mõistmata jäetud. Ringkonnakohus tunnistas E.K. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1 järgi ning karistas teda rahatrahviga seitsekümmend päevapalka, s.o 3200 krooni. Lisaks rahuldas Viru Ringkonnakohus AS N tsiviilhagi summas 80 340 krooni ja mõistis nimetatud summa välja V.V-lt ja E.K-lt solidaarselt. 4.1 Viru Ringkonnakohus leidis, et Kohtla-Järve linnakohtu otsuses sisalduvad järeldused E.K. õigeksmõistmise osas ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele. Muuhulgas on ringkonnakohtu otsuses asutud seisukohale, et tunnistaja R.B. poolt linnakohtu istungil avaldatud kahtlusi selle kohta, kas ka E.K. kandis molübdeenlehte või mitte, võib seletada varguse päevast kohtuistungini möödunud aja ja tunnistaja R.B. vanusega. E.K. süüditunnistamisel viitas ringkonnakohus ka teistele tõenditele, mis kohtu arvates kinnitavad R.B. esialgseid ütlusi selle kohta, et molübdeenlehte kandsid nii V.V. kui ka E.K.. 4.2 Viru Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna Kohtla-Järve Linnakohus oli teinud V.V. suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, siis, kooskõlas KrMK § 275 lg 1 p-ga 8, oleks kohtuotsuses tulnud lahendada ka tsiviilhagi küsimus. Seejuures viitas ringkonnakohus asjaolule, et kuigi tsiviilhageja esindaja V.D. teatas kohtule, et ta 1. detsembrist 2001 ei tööta AS-is N ja palus kutsuda kohtuistungile kas A.N. või V.M. kui aktsiaseltsi juhatuse liikmed, jättis linnakohus selle teate tähelepanuta ega kutsunud kohtuistungile kumbagi neist kahest. Tsiviilhagi küsimust lahendamata jättes rikkus linnakohus ringkonnakohtu arvates KrMK § 41 lõiget 2, § 274 punkti 9 ja § 275 lg 1 punkti 8. 4.3 Ringkonnakohus märkis, et apellatsioonprotestis ei ole tsiviilhagi küsimust puudutatud, kuid linnakohtu istungil avaldas prokurör arvamust, et see küsimus tuleb jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Samas leidis ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, et kuna süüdimõistev otsus V.V. suhtes jäetakse muutmata ja E.K. tunnistatakse samas kuriteos süüdi, tuleb ringkonnakohtu otsusega lahendada ka tsiviilhagi küsimus. Tsiviilhagi suuruse kindlaksmääramisel viitas ringkonnakohus AS N pearaamatupidaja poolt esitatud dokumendile (tl 4) ja ringkonnakohtu istungil osalenud tsiviilhageja esindaja K.L. poolt esitatud dokumendile. Nendest nähtub, et terve molübdeenlehe maksumus oli 85 000 kr ja tagastatud molübdeenlehe tükkide jääkväärtus on 5160 krooni. Ringkonnakohus leidis veel, et V.V-lt ja E.K-lt solidaarselt tsiviilhagi väljamõistmine ei halvenda ringkonnakohtu istungil mitteosalenud V.V. olukorda ning nentis, et ringkonnakohus on teavitanud V.V. ringkonnakohtu istungi toimumise ajast.
7.2 Analoogiliselt E.K.ga väidab V.V. ka seda, et ringkonnakohtus pole usaldusväärselt tõendatud varastatud molübdeenlehe täpset suurust ja väärtust enne kuriteo toimepanemist. 7.3 V.V. juhib tähelepanu ka asjaolule, et Viru Ringkonnakohus märkis teda kohtuistungist teavitades, et tema ilmumine kohtuistungile pole kohustuslik. Prokuröri apellatsioonprotestist järeldas ta, et kohtuistungil tuleb arutlusele üksnes E.K. süü küsimus, mistõttu ta leidis, et teda see protest ei puuduta. Sellest lähtuvalt pidaski ta võimalikuks kohtuistungil mitte osaleda. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium väljus aga kassaatori arvates apellatsioonprotesti piiridest ja otsustas ka tsiviilhagi küsimuse. Selliselt toimides rikkus ringkonnakohus kassaatori arvates tema õigusi, mis on sätestatud KrMK §-is 351, seeläbi, et tal puudus võimalus esitada hagi suhtes vastuväiteid. V.V. on seisukohal, et ringkonnakohus poleks tohtinud ilma tema osavõtuta kohtuistungist tsiviilhagi küsimust otsustada. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et AS-i N tsiviilhagi rahuldamine ei halvendanud tema olukorda.
vajalikuks AS-i N raamatupidamisdokumentide põhjal kindlaks teha, kui palju tegelikult oli eelnevalt tehase vajadusteks ära lõigatud ja kui palju kokku oli nende varasemate lõikamiste tulemina vähenenud molübdeenlehe algne maksumus. 9.4 Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2002. a otsuses on õigesti osundatud sellele, et esimese astme kohtu menetluses ei järgitud tsiviilhagi lahendamist sätestavaid kriminaalmenetlusõiguse norme: KrMK § 192 lg 1 p-s 4 sätestatut rikuti sellega, et kohtuistungile jäeti kutsumata kohane tsiviilhageja esindaja ja KrMK § 269 lg-s 2 ning § 275 lg 1 p-s 8 sätestatut rikuti sellega, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel jäeti tsiviilhagi küsimus lahendamata. 9.5 Lahendamaks küsimust sellest, kuidas oleks ringkonnakohus pidanud reageerima ülalnimetatud tsiviilhagi lahendamist sätestavate kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumisele, tuleks arvestada järgnevat. 9.5.1 Kõnealused konkreetsed rikkumised, aga ka laiemalt mis tahes kriminaalmenetluse raames kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise instituudi normide rikkumised, ei kuulu AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumiste ja seega ka mitte kohtuotsuse tühistamise absoluutsete aluste - kriminaalasja obligatoorselt uueks arutamiseks saatmise aluste - hulka. 9.5.2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei saa kriminaalmenetluse raames kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise instituudi normide analüüsi pinnalt väita ka seda, et kuriteoga tekitatud kahju välja mõistmata jätmist saaks alati lugeda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes. Vastavalt KrMK § 42 lg-s 4 sätestatule on kohtul tsiviilhagi esitamata jätmise korral kohtuotsuse tegemisel õigus (mitte aga kohustus) otsustada kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist ka omal algatusel. Seega on seadusandja asunud seisukohale, et juhtudel, mil tsiviilhagi on kriminaalmenetluse raames jäänud esitamata, ei saa kohtupoolset omaalgatuslikku varalise kahju hüvitamata jätmist kohtule ette heita ega lugeda seda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes. Seadusandja on siin tõenäoliselt lähtunud arusaamast, et käsitletaval juhul võib kuriteo läbi kahju kandnud isik taotleda kahju hüvitamist tsiviilkohtupidamise korras. Seega juhtudel, mil tsiviilhagi on kriminaalmenetluse raames jäänud esitamata ja esimese astme kohus ei ole pidanud otstarbekaks kasutada talle KrMK § 42 lg-s 4 antud pädevust, ei peaks ka ringkonnakohus üldreeglina asuma lahendama kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise küsimust. Eelöeldut mõnevõrra korrigeerivalt tuleks siiski silmas pidada, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses 3-1-1-57-99 (RT III 1999, 19, 185) märgitu kohaselt kuulub eriti varavastaste kuritegude puhul obligatoorselt tõendamisesemesse ka kuriteoga tekitatud varalise kahju iseloom ja suurus. Sellest tulenevalt võiks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates esimese astme kohus kohtualuse süüditunnistamisel varavastase kuriteo eest eriti tõsiselt kaaluda kuriteoga tekitatud kahju omaalgatuslikku väljamõistmist juhtudel, mil tsiviilhagi on kriminaalmenetluse raames jäänud esitamata. 9.5.3 Kuid käsitletava kriminaalasja puhul oli tsiviilhagi esitatud juba kohtueelsel uurimisel (tl 4). Sellises olukorras on tsiviilhagi otsustamata jätmine ja seega KrMK § 269 lg-s 2 sätestatu rikkumine Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes ning ringkonnakohus ei tohiks jätta sellisele rikkumisele reageerimata. Kuid samas ei oleks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates põhjendatud käsitletaval juhul rääkida kriminaalmenetluse seaduse olulisest rikkumisest AKKS § 33 lg 2 mõttes, sest seda rikkumist on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 9.5.4 Kooskõlas eeltooduga oli ringkonnakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates pädev käsitletava kriminaalasja menetlemisel apellatsiooni korras lahendama kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise küsimust. 9.6 Samas tuleb nõustuda V.V. poolt kassatsioonkaebuses ja nii tema kaitsja kui ka prokuröri poolt Riigikohtu istungil märgituga, et tsiviilhagi küsimuse otsustamine ringkonnakohtus ilma V.V. osavõtuta on käsitletav Põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõiguse rikkumisena. Ei saa nõustuda ringkonnakohtu otsuses märgituga, et V.V-lt tsiviilhagi esmakordse väljamõistmisega ei oleks halvendatud tema olukorda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.