Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. veebruaril 2002
3-1-1-7-02
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas 22. jaanuaril 2002. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi K. J. haldusõiguserikkumise asja HÕS § 96 lg 1; § 103 lg 1 ja § 1061 lg 3 järgi Menetlusosalisi kohtuistungile ei ilmunud.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Haldusõiguserikkumise protokolli kohaselt juhtis K. J. 19. augustil 2001. a mootorsõidukit alkoholijoobes ja eiras politsei peatumismärguannet 12 km jooksul. Auto kohta oli sõlmimata ka kohustusliku liikluskindlustuse poliis.
2.Tartu Maakohtu 5. septembri 2001. a otsusega karistati K. J. HÕS § 96 lg 1 järgi rahatrahviga 50 päevamäära, s.o 2650 kr, HÕS § 103 lg 1 järgi samuti rahatrahviga 50 päevamäära ja HÕS § 1061 lg 3 järgi rahatrahviga 10 päevamäära, s.o 530 krooni. Karistused liideti osaliselt ning lõplikuks karistuseks määrati rahatrahv 100 päevamäära, s.o 5300 krooni. Kohus luges politseivaneminspektor V. P., politseiinspektorite J. K. ja K. K. ning politseinooreminspektor T. T. ütlustega tõendatuks, et K. J.sõitis pärast liiklusõnnetust, milles osales tema juhitud sõiduk, sündmuskohalt ära ja politseiametnikud asusid teda jälitama. K. J. peatus pärast eravärvides sõiduauto tulede ja helisignaaliga antud märguannet, kuid lahkus kohalt enne kontrolltoimingute lõpuleviimist. Talle järgnes vilkurite ja helisignaaliga politseivärvides auto. K. J. ütlusi selle kohta, et ta ei näinud vilkuri tulesid ega kuulnud helisignaali ei lugenud kohus põhjendatuteks. Kohus asus seisukohale, et kui K. J. märkas tuledega antud märguannet ja ka helisignaali, ei ole tõenäoline, et ta ei märganud võimendatud märguannet. Samuti leidis kohus, et joobeseisundi tuvastamise protokolli koostamine päev pärast väidetavat rikkumist on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrusega nr 120 kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra (edasiselt - Korra) § 5 lg 3 nõuetega. Joobeseisund tuvastati ametiisiku poolt kahe tunnistaja juuresolekul, kes kõik olid isiklikult näinud joobeseisundile viitavat juhi sõidumaneeri. Teisel viisil ei olnud juhi joobeseisundit tagantjärele võimalik tuvastada, sest ta lahkus enne kui tema joobeseisundit jõuti kontrollida.