Eesti Vabariigi nimel
Tartus 7. veebruaril 2002
3‐1‐1‐9‐02
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas 22. jaanuaril 2002. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R.V. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p‐de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa R.V. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
1.R.V. tunnistati Harju Maakohtu 31. augusti 2001. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p‐de 1, 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks viis kuud vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 47 sätetetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi katseajaga üheks aastaks. Sama otsusega tunnistati süüdi ka A.V. ning R.E., kuid nende osas ei ole kohtuotsust kassatsiooni korras vaidlustatud. Sama otsusega mõisteti A.V-lt ja R-V.lt solidaarselt kannatanu K.L. kasuks välja kuriteoga (vargus ja lõhkumine) tekitatud kahju 11 600 krooni. R.V. tunnistati süüdi selles, et 2001. a märtsis tungis ta koos A.V-ga akna klaasplokkide lõhkumise teel Harjumaal K vallas K.L. sigalasse ja varastas sealt 5 elektrimootorit, 6 laelampi ja alumiiniumkaablit, mille väärtus kokku oli 8900 krooni. Lõhkumisega tekitati kannatanule varaline kahju 2700 krooni. Veel mõisteti R.V. süüdi selles, et 26. märtsil 2001. a tungis ta varguse eesmärgil ja koos R.V-ga ja R.E-ga samasse sigalasse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest ta peeti kohapeal kinni.
2.Kohtualune R.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu eeltoodud otsuse täies ulatuses tühistada, sest kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Apellant ei nõustunud sellega, et kohus tuvastas K.L. omandiõiguse varale üksnes kannatanu ja tunnistaja suuliste ütlustega. Kirjalikud tõendid vara kuulumise kohta puudusid. Käesolevas asjas on isik, kellele vargusega kahju tekitati, tuvastamata.
3.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2001. a otsusega jäeti Harju Maakohtu