Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. veebruaril 2002
3-1-1-10-02
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas 22. jaanuaril 2002. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi U. M. haldusõiguserikkumise asja HÕS § 96 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Maano Saareväli.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Haldusõiguserikkumise protokolli kohaselt andis U. M. 28. märtsil 2001. a mootorsõiduki juhtimise üle juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes O. Š.-le. Sellega rikkus U. M. Liikluseeskirja §-des 77 ja 78 sätestatut ning pani toime HÕS § 96 lg 1 järgi kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise. Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna komissar Tõnis Sulu 26. aprilli 2001. a otsusega määrati U. M.-le selle haldusõiguserikkumise eest HÕS § 96 lg-e 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheteistkümneks kuuks. Selle otsuse peale esitas U. M. Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles palus nimetatud otsus tühistada ja haldusõiguserikkumise asja menetlus lõpetada haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu.
2.Tallinna Linnakohtu 28. juuni 2001. a otsusega jäeti U. M. kaebus rahuldamata. Kohus pidas põhjendamatuks kaebuses toodud väidet, nagu puudunuks 26. aprilli 2001. a otsuses viide rikutud õigusakti sättele. Nimetatud otsuses on märgitud, et U. M. rikkus LE §-de 77 ja 78 nõudeid, pannes sellega toime HÕS § 96 lg-s 1 kirjeldatud haldusõiguserikkumise. Kohus nõustus, et käesoleva haldusõiguserikkumise asja arutamisel ei ole järgitud menetlustähtaegu, kuid leidis samas, et tegemist ei ole sellise olulise menetlusnormide rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Kohus ei lugenud 26. aprilli 2001. a otsuse tühistamise aluseks ka väidet, et otsuses ei ole märgitud, milliseid kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestati karistuse määramisel. Kohus märkis, et haldusõiguserikkuja isikut ja vastutust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid arvestatakse karistuse määramisel, kuid HÕS-i § 266 lg 2 ei nõua, et otsuses oleksid need asjaolud eraldi ära märgitud.