Eesti Vabariigi nimel Tartus 04. veebruaril 2002. a.
3-1-1-1-02
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Ott Järvesaar vaatas 8. jaanuaril 2002. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja D. J. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi ning R. J. süüdistuses KrK § 101 p 3, § 195 lg 2 ja § 204 lg 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa D. J. ja R. J. kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
1.D. J. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 195 lg 2 järgi selles, et ta 29. veebruaril 2000. a õhtusel ajal olles alkoholijoobes peksis huligaansel ajendil mitmel korral - sõiduautos, X paekaldal ja K.-l A.-l S.-ut rusikatega vastu pead ja nägu ning jalgadega vastu keha, tekitades kannatanule kergeid kehavigastusi.
2.R. J. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 101 p-de 3 ja 7 ning § 195 lg 2 järgi selles, et ta 29. veebruaril 2000. aastal õhtusel ajal olles alkoholijoobes peksis huligaansel ajendil kolmel korral - X paekaldal, K.-l ja V.-A. taga metsas A. S.-ut rusikate ja jalgadega vastu pead, keha ja nägu ning lõi sealsamas metsas tahtliku tapmise ja teise kuriteo varjamise eesmärgil kannatanule mitmeid kordi noaga rinda, mille tagajärjel kannatanu suri. R. J. anti kohtu alla süüdistatuna ka KrK § 204 lg 3 järgi selles, et omades kahte kehtivat halduskaristust joobes juhtimise eest, juhtis ta 22. mail 1999. a taas mootorsõidukit alkoholijoobes.
3.Kohtla-Järve Linnakohtu 12. septembri 2001. a otsusega tunnistati D. J. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks üks aasta kuus kuud vabadusekaotust. R. J. tunnistati süüdi KrK § 101 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks üheksa aastat vabadusekaotust; § 195 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust; § 204 lg 3 järgi ja mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust ning võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks. Kohus mõistis lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest üheksa aastat vabadusekaotust ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kaheks aastaks. Sama otsusega tunnistati süüdi veel S. K. KrK § 195 lg 2 ja § 181 järgi, kuid tema suhtes ei ole kassatsioonkaebust esitatud.