Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. detsembril 2001. a
3-1-1-114-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas tõlk Lüüli Lomp'i juuresolekul
13.novembril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja N. L. ja V. A. süüdistuses KrK § 17 lg 4 ja § 164 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V. A. ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, N. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar ning riigiprokurör Marge Püss.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 30. märtsi 2001. a otsusega tunnistati N. L. ja V. A. süüdi KrK § 17 lg 4 ja § 164 lg 2 p 4 järgi ning neile mõisteti karistuseks vastavalt kaks aastat kuus kuud ja kaks aastat vabadusekaotust. Süüdimõistetuilt võeti neljaks aastaks ära töötamise õigus õiguskaitseorganites ja avalikus teenistuses. Sama otsusega tunnistati veel süüdi A. S. KrK § 164 lg 2 p 4 ja J. M. KrK § 165 lg 1 järgi, kellest viimane vabastati karistusest KrK 165 lg 3 alusel. Kuriteo läbi omandatud 51 000.- kr erikonfiskeeriti. Kohtualused tunnistati süüdi järgnevas. N. L., kontrollides X Linnavolikogu esindajana K. haigla finantsmajanduslikku tegevust, sai informatsiooni haiglale teenuseid osutanud OÜ A. juhatuse esimehe J. M. ebaseaduslikust majandustegevusest. Viimaselt altkäemaksu väljapressimise eesmärgil võttis N. L. koos tuttava V. A.-ga mitteametlikult ühendust X Politseiprefektuuri politseivaneminspektor A. S.-ga, kellele edastati J. M. ebaseaduslikku majandustegevust puudutavad materjalid. Lepiti kokku, et hirmutamise eesmärgil kutsub A. S. J. M.-a politseisse selgitusi andma. Ebaseadusliku majandustegevuse kohta käivaid materjale A. S. politseis ei registreerinud ning kriminaalasja ei algatatud.
28.juunil 2000. a edastas N. L. J. M.-le kutse ilmuda politseisse A. S. juurde ning viis ta sinna kohale. A. S. näitas kabinetis J. M.-le N. L.-lt saadud materjale ja ütles, et on kahtlusi majandustegevuse seaduslikkuses. Prefektuurist tagasi sõites ütles N. L. J. M.-le, et töötab politseis ning tal on võimalus osaühingu majandustegevust käsitlevad materjalid politseist kätte saada, kuid selle eest tuleb maksta. Informatsiooni hankimiseks andis J. M. N. L.-le 1000.- kr. Järgmisel päeval läksid N. L. ja V. A. J. M.-a elukohta ning nõudsid 150 000.- krooni selle eest, et ei algata kriminaalasja.