Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. novembril 2001. a.
3-1-1-113-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas 6. novembril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja G. P. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 ja § 195 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa G. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 11. juuni 2001.a otsusega mõisteti G. P. süüdi ja karistati teda KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 järgi vabadusekaotusega kuueks kuuks ning KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega seitsmeks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja kuritegude kogumi eest mõisteti G. P.-le karistuseks 8 kuud vabadusekaotust. G. P.-lt ja temal vara puudumisel Puhja Vallavalitsuselt mõisteti välja 4990 krooni U. K. kasuks ja 3427.25 krooni SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kasuks. G. P. on 16-aastane ilma vanemliku hoolitsuseta jäänud alaelaline. Tema ema on surnud ja isa ei ole teda kasvatanud. Kriminaalhooldaja poolt koostatud ettekandest nähtuvalt on isa J. Proost, kes on 80 % töövõimetusega invaliid, lapsest loobunud. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 92 lg-le 3 seatakse sellisel juhul lapse üle eestkoste. Kuni kohtu poolt eestkostja määramiseni täidab vastavalt PkS § 95 lg-le 5 eestkostja ülesandeid eestkosteasutus, s.o Puhja Vallavalitsus. G. P. hooldamiseks sõlmis Puhja Vallavalitsus hoolduslepingu tema tädi Eda Kägoga. Maakohus asus seisukohale, et kuna hoolduslepingu sisuga ei ole pandud hooldajale vastutust hooldatava poolt tekitatud kahjude eest ning G. P. eestkostjaks ja seega ka seaduslikuks esindajaks on Puhja Vallavalitsus, tuleb tsiviilhagid ja kohtukulud alaealisel vara puudumisel hüvitada vallavalitsusel.
2.Apellatsioonkaebuse esitas Puhja Vallavalitsus, kes palus tühistada Tartu Maakohtu otsuse osas, millega Puhja Vallavalitsuselt mõisteti G. P.l vara puudumisel välja 4990 krooni U. K. kasuks ja 3427.25 krooni SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kasuks. Apellatsioonkaebuse kohaselt saab vastavalt KrMK § 43 lg-le 1 tsiviilkostjaks olla ainult isik, kes seaduse alusel kannab varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest, kuid maakohtu otsusest ei selgunud, millise seaduse alusel kannab varalist vastutust Puhja Vallavalitsus. Seadus ei sätesta, et eestkosteasutus kannaks kuni eeskostja määramiseni varalist vastutust. Samas on kohus jätnud G. P. seadusliku esindajana menetlusse kaasamata tema isa. Vastavalt PkS § 50 lg-le 2 on vanem lapse seaduslik esindaja. Olukord, kus laps on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest, ei vabasta lapse isa tema vanemlikest kohustustest.