Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. oktoobril 2001. a
3-1-1-106-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas 9. oktoobril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 17 lg 6 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa R. M. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss.
Menetlusosaliste põhjendused
kahe täideviija poolt, kuna aga teistel juhtudel oli täideviijaid vaid üks. Kui kuriteo panevad toime täideviija ja kaasaaitaja, siis puudub kvalifitseeriv tunnus - teo toimepanemine isikute grupi poolt. Kui aga kuriteo panevad vahetult toime kaks isikut, kes tegutsevad täideviijatena, siis see tunnus esineb. Kuigi kaasaaitaja ei kuulu grupi koosseisu, osutab ta kaasabi kuriteo toimepanemisele isikute grupi poolt. Üldreeglina kvalifitseeritakse kõigi osavõtjate (ka kaasaaitaja) kuritegelik käitumine kriminaalkoodeksi eriosa selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse täideviija või täideviijate poolt toimepandud kuriteo eest. Seetõttu kvalifitseeritakse salajase varguse toime pannud grupi liikmete käitumine KrK § 139 lg 2 p 1 järgi. Kaasaaitaja käitumise kvalifitseerimisel ei saa piirduda viitega KrK § 139 lg 2 p-le 1, kus on kirjeldatud vaid täideviimisele omased tunnused. Kvalifitseerides kaasaaitaja käitumist, kes osutab kaasabi isikute grupi poolt toimepandavale vargusele, tuleb teha viide ka üldosa § 17 lg-le 6, kus on kirjeldatud kaasaaitaja käitumisele iseloomulikud tunnused. Seega oleks R. M.-e poolt toimepandud kuritegude õige kvalifikatsioon KrK 139 lg 2 p-de 1,2 ja § 17 lg 6 järgi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.