Eesti Vabariigi nimel Tartus 24. oktoobril 2001
3-1-1-100-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas 25. septembril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. L. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. L. kaitsja vandeadvokaat Ann Saar ja riigiprokurör Marge Püss.
on apellatsioonprotestis märgitud järgmist. "Kahjuks on kohus segamini ajanud M. L.-le ja M. L.-le esitatud süüdistused. M. L.-a ei ole süüdistatud S. K.-le kallaletungimises, vaid hoopis K. S.-i ründamises, samal ajal, kui tema vend M. L. ründas S. K.-e. Kõik kolm kannatanut on nii eeluurimisel ku ka kohtus korduvalt väitnud, et ründajaid oli kaks ning nad tegutsesid üheaegselt. Samal ajal kui üks ründajatest lõi rusikaga pikali R. S.-i, kes ootamatult saadud löögist kukkus ja kaotas teadvuse, alustas teine ründajatest kallaletungi K. S.-le, kes ründaja eest taganedes nägi, kuidas esimene ründaja asus pärast R. S.-i kukkumist jälitama S. K. ning tema juurest tagasi tulles lõi jalaga maas lamavat R. S.-i. Samaaegselt nägi S. K., kuidas teine ründajatest rüseles K. S.-ga. Ka R. S. jõudis enne teadvuse kaotamist märgata, et ründajaid oli kaks." Kuid prokurör ei ole apellatsioonprotestis märkinud, millistele kohtus vahetult uuritud või kohtuistungil avaldatud tõenditele konkreetselt tema arusaam tugineb. Mingil juhul ei ole prokuröri arusaam sellest, mida maakohus tuvastas, kooskõlas maakohtu otsuses märgituga: maakohtu otsuse kohaselt ei lugenud maakohus tuvastatuks seda, et lisaks M. L.-le oleks konfliktis osalenud ka M. L. Juhul, mil prokurör ei nõustunud maakohtu otsuses märgituga kohtu poolt tuvastatu osas, oleks tulnud maakohtu otsust vaidlustada AKKS § 31 p-s 1 märgitud alusel ning oleks tulnud taotleda uut tõendite uurimist ringkonnakohtus. Seda aga, nagu ka eelnevalt märgitud, prokurör taotlenud ei ole. 6.2 Lähtuvalt apellatsioonprotestist luges ka ringkonnakohus esimese astme kohtu poolt tuvastatuks asjaolud, mida esimese astme kohtu otsuse kohaselt kuidagi tuvastatuks lugeda ei saa. Ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses loetakse tuvastatud asjaolud, mida on kirjeldatud süüdistuskokkuvõttes, kuid mida ei lugenud tuvastatuks maakohus. Ringkonnakohus oleks põhimõtteliselt kahtlemata saanud lugeda tuvastatuks maakohtuga võrreldes vastupidiseid faktilisi asjaolusid - seega asjaolusid, millele osundatakse apellatsioonprotestis, kuid seda üksnes ringkonnakohtu istungil asetleidnud tõendite uurimisele tuginevalt. Ringkonnakohtu istungi protokollist (tl 270- 272) nähtuvalt on ringkonnakohtus vahetult üle kuulatud üksnes M. ja M. L. Lisaks neile kahele ütlusele on ringkonnakohus uurinud üksnes maakohtu istungi protokoll. Samas ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, kuidas ja milliseid maakohtu istungi protokollis kajastatud tõendeid silmas pidades on ringkonnakohus lugenud tuvastatuks M. L.-a süü. 6.3 Kooskõlas eelkirjeldatuga leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2001. a otsus M. L.-a süüdistusasjas ei ole kooskõlas KrMK § 274 p-des 2 ja 3 sätestatud nõuetega ja need rikkumised on takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning on seetõttu käsitatavad kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2001. a otsus M. L.-a ja M. L.-a süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohtuotsus jõustub 24. oktoobril 2001. a ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Jüri Ilvest. Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.