Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. oktoobril 2001
3-1-1-97-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher vaatas 18. septembril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R.S. süüdistuses KrK § 139 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa R.S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Mare Lust ning riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
märgib Riigikohus, et kohtualusel oli võimalus esitada küsimusi nii kannatanule kui ka tunnistajatele. Kriminaalasja arutamisest Viljandi Maakohtus võtsid osa nii kohtualune, kannatanu kui ka tunnistajad K.K., T.T. ja K.T.. Kohtualusele on selgitatud tema õigusi ja tal oli õigus esitada küsimusi nii kannatanule kui ka tunnistajatele. Kohtuistungi protokollist aga nähtub, et R.S. pole esitanud ühtegi taotlust ega küsimust ei kannatanule ega tunnistajatele (tl 90-93). Seega ei kasutanud ta ise oma õigust küsimuste esitamiseks. Kriminaalasja materjalid ei kinnita kassaatori väidet, et kohtueelsel menetlusel esitas vastastamise taotluse tema kaitsja. 7.3 Kriminaalasjade lahendamisel tehakse varastatud asja väärtus kindlaks lähtuvalt selle harilikust väärtusest, kui seaduses või tehingus pole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle keskmine müügihind (turuhind). Kannatanu hindas temalt varastatud mobiiltelefoni hinnaks 3000 kr, mida kassaator pole ei kohtueelsel ega kohtulikul menetlusel vaidlustanud. Ringkonnakohus leidis, et kannatanu A.K. tsiviilhagi 3000 kr nõudes pole põhjendatud seetõttu, et maakohtu otsusega on mobiiltelefon temale tagastatud. Igasuguste täiendavate varaliste nõuete rahuldamine toimub tsiviilkohtupidamise korras, mille käigus on võimalik esitada täiendavaid tõendeid, k.a eksperdi arvamus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.