Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. oktoobril 2001. a
3-1-1-101-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas 2. oktoobril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. O. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. O.-i kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
1.M. O. tunnistati Narva Linnakohtu 2. veebruari 2001. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 22. august 2000. a. Kantud karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 20. kuni 21. märtsini ja 19. kuni 20. juunini 2000. a, s.o 4 päeva. Sama otsusega tunnistati süüdi V. B., V. J., V. A. ja O. S.
2.Narva Linnakohtu eeltoodud otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse teiste hulgas M. O. ja tema kaitsja Mihhail Korlenko, kes palusid M. O.-le mõistetud karistuse kergendamist. M. O. palus arvestada karistuse aja algust 19. juunist 2000. a, s.o päevast, mil ta vahistati.
3.Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2001. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 2. veebruari 2001. a otsus osaliselt. M. O.le mõisteti KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust, millest arvestati maha Narva Linnakohtu 21. juuni 2000. a otsuse järgi kantud karistus 2 kuud aresti ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 4 kuud vabadusekaotust. KrK § 45 alusel arvestati kantud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20. kuni 21. märtsini 2000. a, s.o 2 päeva, 19. kuni 20. juunini 2000. a, s.o 2 päeva, 21. augustist 2000. a kuni 14. maini 2001. a, s.o 8 kuud ja 24 päeva - kokku 8 kuud ja 28 päeva. Ringkonnakohtu otsuse järgi jäi M. O.-l karistust kanda 7 kuud ja 2 päeva vabadusekaotust. Karistusaja alguseks loeti 15. maid 2001. a. Muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata, M. O.-i apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, kuid tema kaitsja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, s.t jättis kohaldamisele kuulunud seaduse kohaldamata. Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et M. O. pani käesoleva asja kuriteoepisoodid toime 6. märtsil 2000. a ja 9. juunil 2000. a, s.o enne Narva Linnakohtu 21. juuni 2000. a otsust ning sellest tulenevalt tuleb tema lõplik karistus mõista KrK § 40 lg 3 järgi. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-35-97 ja 3-1-1-44-97 väljendatud seisukohale, arvas ringkonnakohus M. O.-i lõplikust karistusest maha Narva Linnakohtu 21. juuni 2000. a otsuse järgi mõistetud ja ärakantud karistuse 2 kuud aresti. Menetlus Riigikohtus