Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. oktoobril 2001. a.
3-1-1-92-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi vaatas 11. septembril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P.L. süüdistuses KrK § 121 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa P.L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, K.L. ja tema esindaja Väino Kurg ning riigiprokurör Marge Püss.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve Linnakohtu 6. aprilli 2001. a otsusega tunnistati P.L. süüdi KrK § 121 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv viiekümne päevamäära ulatuses. K.L. kasuks mõisteti kohtualuselt välja 25 912.- krooni. P.L. tunnistati süüdi selles, et ta ajavahemikul 1. septembrist 1999. a kuni 1. septembrini 2000. a hoidus kuritahtlikult kõrvale Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 1997. a otsusega välja mõistetud alimentide maksmisest oma alaealistele lastele.
2.Linnakohtu otsuse peale esitasid kohtualune ja tema kaitsja T. Ruus apellatsioonkaebuse, milles paluti linnakohtu otsus tühistada ja teha uus, õigeksmõistev otsus.
3.Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. mai 2001. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt, s.o P.L-lt K.L. kasuks väljamõistetud summa osas. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Kriminaalkolleegium ei pidanud usaldusväärseks kohtualuse antud ütlusi, et kuna talle kuulunud ettevõte pankrotistus, puudusid tal sissetulekud lastele väljamõistetud elatise maksmiseks. Nimelt nähtus kriminaalasja materjalidest, et 8. detsembril 1999. a kanti Keskäriregistrisse ettevõte OÜ P, mille asutamiseks tasus osakapitali summas 40 000.- krooni P.L.. Kohtualune väitis, et nimetatud summa laenas ta oma vennalt E.L-lt, kes andis selle raha vaid firma asutamiseks. Eeluurimise käigus üle kuulatud E.L. raha laenamist ei kinnitanud ning kohus pidas kohtualuse ütlusi selles osas paljasõnalisteks. Kohus märkis veel, et kuigi kohtualuse äriline tegevus ei olnud eriti edukas, ei pidanud ta vajalikuks otsida muud tööd, mida kinnitasid Tallinna ja Kohtla-Järve Tööhõiveametite vastused järelepärimistele. Vaatamata väidetavale maksevõimetusele ei pöördunud kohtualune ka kohtusse väljamõistetud elatissummade vähendamiseks või täitemenetluse korras maksmise ajutiseks peatamiseks. Kohtu hinnangul kinnitasid eeltoodud asjaolud seda, et P.L. hoidus kuritahtlikult kõrvale lastele kohtu poolt väljamõistetud alimentide maksmisest.