Eesti Vabariigi nimel Tartus 24. august 2001
3-1-1-79-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas 7. augustil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
T. S-i süüdistuses KrK § 195 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1 ning E. M. süüdistuses KrK § 195 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1 järgi.
Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T. S-i kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, E. M. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss.
Eluruumi mõiste käsitlemisel leidis kriminaalkolleegium erinevalt maakohtust, et oluline pole fakt, et ruum, kust vargus on toime pandud, oleks eluruum ES mõttes. Tähtsust omab asjaolu, kas ruumi, mis ES kohaselt ei ole eluruum, kasutatakse varguse toimepanemise perioodil eluruumina. Kuna kannatanu ei kasutanud suvilat varguse toimepanemise ajal eluruumina, puudus kriminaalkolleegiumi arvates kohtualuste käitumises KrK §-s 139 ettenähtud kuriteokoosseis. Kriminaalkolleegium on oma seisukoha põhjendamisel käsitanud ka TsÜS §-s 21 ettenähtud isiku elukoha mõistet ning isiku elukoha kindlakstegemise mehhanismi ning teinud viite Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. mai 1997. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-62-97.
varguses vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamise tunnusel ning seetõttu ei ole vajadust sellel tunnusel peatuda. Vastates küsimusele - mida pidada silmas HÕS § 1441 lg-s 1 sätestatud eluruumi mõiste all peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida järgmist. Kriminaalkoodeks ja Haldusõigusrikkumiste seadustik ei anna eluruumi mõistet. Eluruumi mõiste annab ES § 2 lg 1, mille kohaselt loetakse eluruumiks elamut või korterit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Nõuded eluruumidele kehtestab Vabariigi Valitsus. Seega peab eluruum vastama kahele tunnusele: see peab olema kasutatav alaliseks elamiseks ja samaaegselt peab see vastama Vabariigi Valitsuse poolt eluruumidele kehtestatud nõuetele. (Samale seisukohale on asutud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. mai 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-62-97). Puudub alus väiteks, et haldusõigusrikkumiste ja kriminaalasjade lahendamisel võiks eluruumi mõiste sisu erineda ES-s sätestatust. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid, et S. K-le kuuluv suvila, mis asub aiandusühistus Maral krundil nr 25, vastaks eluruumi tunnustele ES mõttes. Seetõttu on kohtud õigesti tuvastanud, et T. S-i ja E. M. teos puudub kuriteo koosseis KrK § 139 lg 2 p 1 järgi.
o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2001. a otsus T. S-i ja E. M. süüdistusasjas muutmata ning kassatsioonprotest rahuldamata. Kohtukulud advokaaditasudena võtta riigi kanda. Kohtuotsus jõustub 24. augustil 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja
Jüri Rätsep
Liikmed
Jüri Ilvest
Ott Järvesaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.