Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. juunil 2001. a
3-1-3-8-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 29. mail 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja U.N. süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa U.N. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnakohtu 28. veebruari 2001. a otsusega tunnistati U.N. süüdi KrK § 204 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus kuud vabadusekaotust ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. Vabadusekaotusliku karistuse suhtes kohaldati KrK § 47 alusel katseaega kaks aastat. U.N. tunnistati süüdi selles, et tema olles 18. jaanuaril 2000. a karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes HÕS § 96 lg 1 järgi, juhtis 27. jaanuaril 2001. a jällegi mootorsõidukit alkohoolses joobes, pannes sellega toime kuriteo KrK § 204 lg 3 järgi. Apellatsiooni korras kohtuotsust ei vaidlustatud.
MENETLUS RIIGIKOHTUS
2.Linnakohtu otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat M. Missik, paludes kohtuotsuse tühistamist ja U.N. õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Avaldaja märgib, et linnakohtu otsus on vastuolus KrK § 7 lg-ga 2, mis sätestab, et kui kriminaalkoodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus-või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. Nimetatud seisukohale jõudis ka Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-20-01. U.N. juhtis teistkordselt mootorsõidukit joobeseisundis aga pärast ühe aasta möödumist halduskaristuse kohaldamisest ning seetõttu ei ole ta KrK § 204 lg-s 3 sätestatud kuriteokoosseisu subjekt ja ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista.