Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. juunil 2001
3-1-1-75-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Jüri Rätsep vaatas tõlgi Lüüli Lombi osavõtul
5.juunil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi S. H. haldusõiguserikkumise asja HÕS 1031 lg 1 järgi Menetlusosalisena võtsid kohtuistungist osa S. H., tema esindaja vandeadvokaat Jaak Pikma ja Ida-Viru Politseiprefektuuri ülemkomissar Herman Piirsalu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ida-Viru Politseiprefektuuri vaneminspektor Igor Penkin koostas 31. mail 2000. a haldusõiguserikkumise protokolli S. H. suhtes, mille järgi tuli viimase poolt juhitud sõiduautol 23. mail 2000. a kell 22.00 Kohtla-Järvel X tn. N maja ees ratas alt ära ja veeres otsa kõnniteel liikunud jalakäijale. Protokolli kohaselt ei veendunud autojuht enne väljasõitu sõiduki korrasolekus ja ei jälginud teel olles selle tehnoseisundit, mille tagajärjel toimus liiklusavarii. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, millega rikkus liikluseeskirja (edaspidi LE) p 53.1 ja p 196.3 nõudeid ning seega pani toime haldusõiguserikkumise HÕS § 1031 lg 1 järgi. Nimetatud haldusõiguserikkumise eest karistati S. H. Ida-Viru Politseiprefektuuri ülemkomissari Herman Piirsalu 17. augusti 2000. a otsusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheteistkümneks kuuks.
2.S. H. vaidlustas otsuse. Kohtla-Järve Linnakohus rahuldas 22. detsembril 2000. a kaebuse, tühistades Ida-Viru politseiprefektuuri ülemkomissari otsuse haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu ja lõpetas asjas menetluse. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on S. H. inkrimineeritud haldusõiguserikkumise protokollis ja otsuses LE p 53 lg 1 rikkumine, kuid selle eest teda karistatud ei ole, mistõttu kohus leidis, et neid asjaolusid puudutavad tõendid ei ole asjakohased ja ei kuulu arvestamisele asja läbivaatamisel. Samuti ei arvestanud kohus asja arutamisel A. K. ütlusi S. H. võimaliku alkoholijoobe kohta, kuna seda õiguserikkumist ei ole S. H. inkrimineeritud. S. H. karistati HÕS § 1031 lg 1 alusel, mis näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest mitteteatamise eest, kui teatamine oli kohustuslik, või sealjuures politseilt saadud korralduste eiramise eest. Kohus asus seisukohale, et nimetatud haldusõiguserikkumist saab toime panna vaid otsese tahtlusega " süüdlane peab tahtlikult eirama kohustust teatada liiklusõnnetusest politseile. Tõendamist leidis, et S. H. helistas Ida-Virumaa Häirekeskusesse ja teatas avariist ning sellest, et kannatanu vajab meditsiinilist abi. Sellega luges S. H. kohustuse täidetuks. Ta ei teadnud ega pidanudki teadma, miks politsei õnnetuskohale ei saabunud. Tal oli põhjust eeldada, et häirekeskus edastab teate politseile. Seega on tõendatud S. H. süü puudumine.