Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. juunil 2001
3-1-1-69-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas 22. mail 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L. K. süüdistuses KrK § 1331 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa L. K. kaitsja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
6.1 KrK §-s 1331 seostatakse ebaseaduslikku jälitustegevust JtS § 12 lg-tes 1 ja 2 loetletud jälitustoimingutega. Kuid nii seadusliku kui ka ebaseadusliku jälitustegevuse olemuse mõistmisel ei saa lähtuda mitte üksnes JtS §-st 12 vaid tuleb arvestada kogu JtS-s süstemaatiliselt sätestatut. Tuleb nõustuda kassatori põhimõttelise seisukohaga, et lubatud jälitustoiming JtS mõttes, sealhulgas ka JtS § 12 lg 2 p-s 1 ettenähtud varjatud sisenemine andmepankadesse on käsitatav kas ühe või mitme konkreetse isiku suhtes salajase teabe kogumisena. Siinjuures on oluline rõhutada, et nii erialakirjanduse kui ka uurimispraktikas tavatsetakse kõnealuse jälitustoimingu olemuslikke tunnuseid silmas pidades nimetada seda toimingut andmepankade ristkasutuseks. Selline terminikasutus osutab asjaolule, et kõnealuse jälitustoiminguga ei ole tegemist mitte lihtsalt andmepanka sisenemisel vaid alles siis, kui andmepangast või erinevatest andmepankadest saadavat teavet võrreldakse omavahel eesmärgiga saada uut teavet mingi konkreetse isiku kohta. 6.2 Kooskõlas eelöelduga nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium kassaatoriga ka selles, et ebaseaduslikust jälitustegevusest KrK §-s 1331 lg 2 mõttes on põhjust rääkida siis, kui mingi JtS § 12 lg-s 2 loetletud erandtoimingule vastava teo on toime pannud isik, kes ei olnud selleks JtS kohaselt õigustatud ja kui sellise teoga sooviti saada salaja teavet kas ühe või mitme konkreetse isiku kohta. 6.3 Nõustuda tuleb kassaatoriga selleski, et käsitletava kriminaalasja menetlemisel ei ole tuvastatud, et L. K. oleks tunginud Pankade Kaardikeskus AS-i andmepankadesse eesmärgiga saada, koguda ja töödelda salaja teavet mingi konkreetse isiku suhtes. Seetõttu puudub L. K. käitumises KrK § 1331 lg-s 2 ettenähtud kuriteokoosseis. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 ning KrMK § 268 lg-st 4 ja § 269 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.