Eesti Vabariigi nimel Tartus 24. mail 2001. a
3-1-1-56-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Peeter Vaher ning Ott Järvesaar vaatas 8. mail 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja D. K. süüdistuses KrK § 162 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa D. K. kaitsja vandeadvokaat Ilmo Maaroos ja riigiprokurör Marge Püss.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 1. detsembri 2000. a otsusega tunnistati D. K. süüdi KrK § 162 järgi ning talle mõisteti karistuseks üheksa kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga kaks aastat. D. K. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades Edela Tolliinspektuuri X Tollipunkti vaneminspektorina ning olles seega ametiisikuks KrK § 160 lg 1 mõttes, kelle tööülesannete hulka kuulus kaubadeklaratsioonide ja nende juurde kuuluvate dokumentide kontroll ja aktsepteerimine ning nendel arvestatud maksude õigsuse kontroll, ei kontrollinud ajavahemikus 10. juuni 1997. a kuni 4. november 1999. a 356-l korral imporditud kasutatud mootorsõidukitele deklarantide poolt vormistatud importdeklaratsioonide aktsepteerimisel nendel arvestatud käibemaksu arvestuse õigsust. Selle tulemusel tasuti importijate poolt vähem käibemaksu kokku 850 523.- krooni. Kohus tuvastas, et importdeklaratsioonidel oli deklareeritud sõiduautode keskmine müügihind, mille maksustamise alus tulenes Vabariigi Valituse 1. oktoobri 1996. a määruse nr 237 punktist 6 ning millelt tasuti käibemaksu. Nimetatud määruse alusel omakorda oli mootorsõiduki hinna määramise aluseks Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) kataloogi "Mootorsõidukite hinnad" keskmine müügihind, mis olenes mootorsõiduki margist, mudelist ja väljalaskeaastast. Kohus tuvastas samuti, et D. K. poolt aktsepteeritud importdeklaratsioonidel oli käibemaks arvestatud EKI poolt koostatud kataloogist saadud aasta või kahe võrra vanemale või väiksema mootori võimsuse ja mahuga samale margile ja mudelile kuuluva keskmise hinna alusel. Mitmel juhul olid hinnad saadud eelmisest, enam mittekehtivast kataloogist või ei leidunud deklaratsioonil näidatud keskmist hinda sellel ajal kehtinud kataloogis. Nimetatud järeldus tulenes Edela Tolliinspektuuri poolt koostatud D. K. poolt aktsepteeritud importdeklaratsioonide järelkontrolli tabelist, milles oli iga konkreetse mootorsõiduki kohta välja toodud, mis oli D. K. poolt jäetud kontrollimata. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda nimetatud tabelis äratoodud puuduste õigsuses. Samuti kinnitas tolliinspektuuris läbiviidud kontroll, et kohtualuse eksimused ei olnud kordagi matemaatilist laadi, vaid nad olid seaduspäraselt kindlas, so ettenähtust vähema käibemaksu tasumise suunas. Kohtu hinnangul diskrediteeris D. K. oma kohusetundetu käitumisega riigi tolliametniku mainet ning kuivõrd sellega loodi ettekujutus lohakast ja ükskõiksest riigiametnikust, kahjustas sellega tervikuna Eesti Vabariigi huvisid.