Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. mail 2001. a
3-1-1-53-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 24. aprillil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. V. süüdistuses KrK § 188 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa P. V. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, kannatanu M. K. ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
1.P. V. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 188 järgi selles, et ta 28. märtsil 1999. a kella 09.45 paiku, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, teostas oma oletatavat õigust saada tagasi K. K. auto ostu-müügitehinguga seotud võlg. Sellel eesmärgil sisenes ta Tartus X tn N-N asuvasse M. K. korterisse, lõi viimast jalaga kõhtu ja rusikaga näkku, põhjustades kannatanule kergeid terviserikketa kehavigastusi. Korterist lahkudes haaras P. V. kaasa K. K. kuuluva jope väärtusega 776 krooni.
2.Tartu Maakohtu 4. septembri 2000. a otsusega mõisteti P. V. süüdistuses KrK § 188 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus märkis esmalt, et kohus hindab kannatanu ütlusi objektiivseteks, sest tema ütlused kehavigastuste tekkimise kohta on antud vahetu tajumise põhjal. Järgnevalt, tõlgendades kriminaalasjas esinevad kahtlused kohtualuse kasuks, tuli maakohus aga järeldusele, et P. V. tegevuse ja M. K. esinenud kehavigastuste vahel puudub põhjuslik seos ning seetõttu tuleb kohtualune õigeks mõista.
3.Esitatud apellatsioonprotestis vaidlustas Tartu Prokuratuuri prokurör Marju Persidskaja P. V. õigeksmõistmise. Apellant leidis, et kohtu järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele ning palus P. V. süüdi mõista ning karistada viiekuulise vabadusekaotusega tingimisi üheaastase katseajaga.
4.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 2001. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 4. septembri 2000. a otsus osaliselt. P. V. tunnistati süüdi KrK § 188 järgi ja talle mõisteti karistuseks arest 42 päeva. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata, esitatud apellatsioonprotest rahuldati osaliselt. Kriminaalkolleegium ei nõustunud maakohtu järeldustega P. V. süü hindamisel ja leidis, et süü puudumise järeldus on vastuolus faktiliste asjaoludega. Ringkonnakohus märkis, et nii kannatanu M. K. kui ka tunnistaja K. K. on andnud järjepidevaid ütlusi kuriteo tehiolude kohta. P. V. nõustus süüdistusega selles, et teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, kuid eitas M. K. suhtes vägivalla kasutamist. Küll aga võttis kohtualune õigeks rüseluse M. K., mille käigus võis viimane saada kehavigastusi. K. K. jope võttis P. V. võla katteks. Menetlus Riigikohtus