lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-72-01

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 21.05.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-72-01
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
21.05.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
621
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartus, 21 mail 2001. a.

3-1-1-72-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Ott Järvesaar vaatas 15. mail 2001. a toimunud kohtuistungil läbi G. B. ja tema esindaja Alar Eiche erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 17. aprilli 2001. a määruse peale, millega jäeti G. B. ja tema esindaja A. Eiche erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2001. a määruse peale läbi vaatamata. Menetlusosalistena võttis kohtuistungist osa G. B. kaitsja vandeadvokaat Margus Heek. Asjaolud ja menetluse käik

1.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 8. märtsi 2001. a määrusega vaatas Harju Maakohtu kohtunik T. Bogdanova läbi S. S. avalduse ja materjalid kriminaalmenetluse alustamiseks G. B. suhtes KrK § 129 lg 2 alusel. Kohtuistungil ei nõustunud S. S. G. B-ga leppima ning avaldas jätkuvalt soovi kriminaalasja alustamiseks. Juhindudes KrMK § 392 lg 1 p-st 1 ja § 5 lg 1 p-dest 1 ja 2 keeldus kohtunik kriminaalmenetluse alustamisest G. B. suhtes KrK § 129 alusel kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
2.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vaatas oma 9. aprilli 2001. a määrusega läbi S. S. erikaebuse Harju Maakohtu kohtuniku eeltoodud määruse peale ning tühistas selle kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Kooskõlas KrMK § 392 lg 3 sätetega alustas ringkonnakohus G. B. suhtes erasüüdistusmenetlust ja saatis kriminaalasja Harju Maakohtule sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus, märkides, et määrus on lõplik. Kriminaalkolleegium leidis, et juhul kui leppimist ei saavutatud, pidanuks kohtunik KrMK § 392 lg 3 kohaselt igal juhul alustama erasüüdistusmenetlust. G. B. süüküsimus tulnuks aga lahendada asja sisulise arutamise käigus. G. B. esindaja poolt esitatud materjalid erasüüdistusasja tõenditele hinnangu andmise kohta jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.
3.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2001. a määruse peale esitasid Riigikohtule erikaebuse G. B. ja tema esindaja A. Eiche. Erikaebuse esitajad palusid selle määruse tühistada ja asi samale kohtule uueks arutamiseks saata, sest kohus on kriminaalmenetluse seadust ebaõigesti kohaldanud. Ringkonnakohus alustas G. B. suhtes kriminaalmenetlust, jättes tähelepanuta Harju Maakohtu kohtunik T. Bogdanova 8. märtsi 2001. a määruses tehtud järelduse, et G. B. käitumises puudub KrK § 129 lg 2 ettenähtud kuriteokoosseis.
4.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2001. a määruses leiti, et vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 ja § 77 lg-le ei kuulu erikaebus edastamisele Riigikohtusse ning see jäeti läbi vaatamata, sest ringkonnakohus lahendab erikaebused või -protestid esimese astme kohtuniku määruse peale lõplikult. Samas nõustus ringkonnakohus seisukohaga, et KrMK § 392 lg 3 alusel oli Harju Maakohtu kohtunik kohustatud leppimise mittesaavutamise järel alustama erasüüdistumenetlust. Menetlus Riigikohtus
5.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2001. a määruse peale esitasid erikaebuse G. B. ja tema esindaja advokaat A. Eiche, kes palusid selle määruse tühistada ja asi samale kohtule uueks arutamiseks saata. 5.1 Erikaebuses leitakse jätkuvalt, et Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht KrMK § 392 lg 3 kohaldamise kohta on vastuolus selle paragrahvi tervikliku olemusega ja eesmärgiga ning seetõttu ka ebaõige. 5.2 Põhjendamatult on ringkonnakohus välistanud KrMK § 392 lg 1 p-st 1 tuleneva kohtuniku kohustuse kontrollida kriminaalmenetluse alustamise või keeldumise võimalust. 5.3 Erikaebuse esitajad on jätkuvalt seisukohal, et ringkonnakohtu poolt KrMK §-le 392 antud tõlgendus välistab kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise võimaluse isegi juhul, kui puuduvad seaduses ettenähtud alused kriminaalmenetluse alustamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebusele lisatud materjalidega, kuulanud ära advokaadi, kes taotles erikaebuse rahuldamist, leidis: Vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtuniku määrusele lõplikult. AKKS § 71 lg 2 sätestab ammendavalt juhtumid, mil ringkonnakohtu määrustele on võimalik esitada erikaebusi ja -proteste Riigikohtule. Kriminaalasjas menetluse alustamise määrus sellesse loetellu ei kuulu. Seetõttu puudub alus kaevatava määruse tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Julia Kat"kovskaja 17. aprilli 2001. a määrus, millega G. B. ja tema esindaja erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2001. a määruse peale jäeti läbi vaatamata, jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.