Eesti Vabariigi nimel Tartus, 21. mail 2001
3-1-1-62-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas 15. mail 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja B. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa B. K. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
1.Lääne-Viru Maakohtu 4. detsembri 2000. a otsusega tunnistati B. K. süüdi KrK § 139 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti KrK § 39 sätteid kohaldades karistus kaks kuud vabadusekaotust. KrK § 45 sätete alusel loeti karistustähtaja hulka tema vahi viibitud aeg 27.- 29.03.2000. a ja 17.10 - 04.12. 2000. a, s.o üks kuu ja 21 päeva. Kohtuotsuse kohaselt kuulus ärakandmisele 9 päeva vabadusekaotust. Karistusaja alguseks loeti 4. detsember 2000. a. Karistuse mõistmisel B. K. võttis kohus arvesse kuriteo raskusastet, kuriteoga põhjustatud tagajärgi ja kohtualuse isikut iseloomustavaid omadusi. Kohus märkis, et B. K. on korduvalt kohtulikult karistatud, ta on vallaline ning otsuse tegemise hetkel ilma töö- ja elukohata. Vastutust kergendavate asjaoludena võttis kohus arvesse, et B. K. tunnistas oma süüd ning kahetses puhtsüdamlikult oma tegu. Põhjendades KrK § 39 sätete kohaldamist märkis maakohus, et B. K. kuritegu on vähese ühiskonnaohtlikkusega ning toime pandud raskete isiklike asjaolude mõjul, mis soodustasid selle toimepanemist. Kokkuvõtteks pidas maakohus võimalikuks mõista B. K. vabadusekaotuslik karistus alla karistusliigi alammäära.
2.Lääne-Viru Maakohtu 4. detsembri 2000. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru prokurör Ain Tali, kes palus tühistada B. K. mõistetud karistuse ning karistada teda KrK § 139 lg 2 p 3 järgi sanktsiooni piires ettenähtud vabadusekaotusliku karistusega. Apellant leidis, et maakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust, s.o KrK § 23 lg 1 ja § 39 sätteid.
3.