Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. mail 2001. a
3-1-1-51-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas 17. aprillil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja I. K. süüdistuses KrK § 195 lg 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa I. K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss.
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on motiveeritult tuvastanud V. G. ja I. K. käitumise huligaanse iseloomu, küll aga vajab täpsustamist I. K. käitumisele antud õiguslik hinnang. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium peab oluliseks rõhutada, et tuvastatud tehiolude järgi sekkus I. K. V. G. poolt kannatanu S. H. suhtes alustatud huligaansesse ründesse, mille käigus V. G. asus esimesena realiseerima enda ja oma kaaslaste viha kannatanu suhtes, mis oli neil konkreetse isiku suhtes tekkinud varem. Kättemaksumotiivi realiseerimine toimus avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul, selle käigus kasutas V. G. kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda, I. K. aga kasutas kannatanu võimaliku vastupanu või lahkumise vältimiseks gaasiballoonist gaasi pihustamist. Selline kuritahtlikku huligaansusse sekkumine samas tahtlusevormis kujutab endast osavõttu kannatanu S. H. suhtes toimepandud huligaansest ründest erilise jõhkruse tunnusel. 6.2 KrK § 195 lg 3 sisaldab loetelu esemetest, mille kasutamise korral on huligaansus eriti kuritahtlik: tulirelv, külmrelv, kehavigastuse tekitamiseks külmrelvana kasutatav ese, kehavigastuse tekitamiseks spetsiaalselt kohandatud ese. Relvaseaduse § 2 p-d 2 ja 7 annavad tuli- ja külmrelva mõisted. Gaasiballoon on selle seaduse § 2 p 5 järgi iseseisvasse relvaliiki kuuluv - gaasirelv. I. K. ei kasutanud huligaansust käsitleva kriminaalseaduse järgi gaasiballooni külmrelvana kasutatava esemena (kehalise jõu abil vahetus kontaktis kahjustamise objektiga) ega ka spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks kohandatuna, mis eeldab kõnealuse gaasirelva eelnevat ümberehitamist - tema kuju või toimeomaduste muutmist. Käsitletuga juhib Riigikohtu kriminaalkolleegium tähelepanu sisulisele erinevusele varavastast rünnet (KrK § 141 lg 2 p 3) ja huligaanset rünnet (KrK § 195 lg 3) käsitlevate sätete dispositsioonide vahel. KrK § 141 lg 2 p-s 3 sätestatud kvalifitseeritud röövimise koosseisu moodustab vastavalt dispositsioonile igasuguse relva või relvana kasutatava eseme kasutamine. KrK § 195 lg-s 3 on aga seadusandja ammendavalt loetlenud relvade liigid, kusjuures see loetelu on kitsam Relvaseaduses relvadena käsitletud vahendite loetelust. 6.3 Tulenevalt eeltoodust ja süüdimõistetu kriminaalõigusliku kohtlemise põhjendatuse nõudest peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks kvalifitseerida I. K. huligaanne käitumine läbivaadatavas kriminaalasjas KrK § 195 lg 2 järgi koos sellest tuleneva karistusmäära kergendamisega. Ülaltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.