Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. mail 2001. a 3-1-1-43-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Rätsep ning Peeter Vaher vaatas 3. aprillil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Madis Närepi süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. Närep, tema kaitsja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
1.M. Närep anti kohtu alla süüdistuses KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi selles, et ta ööl vastu 17. veebruari 2000. a Lääne-Virumaal Avanduse vallas Käru külas ilma vastava loata hoidis, kandis ja kasutas jahikarabiini Sako Vixen mod L 469 nr 82120 kal 222 REG Mag ja 5 vintpüssi padrunit (222 REM MAG kaliiber), mis olid eelmisel päeva unustatud Mait Grigorjevi käsutuses olevasse kaubikusse KIA Pregio reg nr 563 KIA. M. Närep küttis ebaseaduslikult nimetatud jahikarabiini ja laskemoonaga metsjänese, rikkudes sellega Relvaseaduse § 26, § 35, § 36, § 37 lgte 1 ja 2, § 38 ning § 39 sätteid. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt koostati 16. veebruaril 2000. a haldusõiguserikkumise protokoll HÕS § 64 rikkumise kohta. Lääne-Viru Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Heimar Lepiksoo
28.veebruari 2000. a otsusega tunnistati süüdi haldusõiguserikkumise asjas M. Närep, kes küttis jahipidamisõigust omamata 16. veebruaril 2000. a kell 23.35 Lääne-Virumaal Avanduse vallas Käru külas metsjänese, millega rikkus jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korda. M. Närepile määrati karistuseks rahatrahv 15 päevamäära ulatuses, s. o 690 krooni. Seda otsust M. Närep ei vaidlustanud.
2.Lääne-Viru Maakohtu 5. jaanuari 2001. a otsusega mõisteti M. Närep süüdistuses KrK § 207 lgte 1 ja 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
3.Lääne-Viru Maakohtu eeltoodud otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru Prokuratuuri prokurör Ain Tali, kes palus otsuse tühistada, tunnistada M. Närep süüdi KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi ning mõista talle sanktsioonis ettenähtud karistus. M. Närepi kaitsja vandeadvokaat I. Kullerkann esitas apellatsioonprotestile kirjalikud vastuväited. Kaitsja leidis, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendatud kuriteosündmus ning kuriteo toimepanemine kohtualuse poolt. Nimetatud asjaolu tingiks M. Närepi õigeksmõistmise ka juhul, kui teda poleks eelnevalt karistatud HÕS § 64 järgi.