Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. aprillil 2001
3-1-1-44-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas 26. märtsil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil läbi T. S. kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. veebruari 2001. a määruse peale, millega tühistati Viljandi Maakohtu
6.3 Riigikohtu viimatikäsitletud lahendi pinnalt ei saa siiski teha järeldust selle kohta, et ringkonnakohtu poolt apellatsioonis sisalduva taotlusega võrreldes mistahes teistsuguse lahendi tegemine kujutaks endast AKKS § 20 lg-s 1 sätestatu rikkumist. Silmas tuleb pidada seda, et nimetatud sätte kohaselt ei ole AKKS-s sätestatud erandjuhtudel välistatud apellatsioonimenetluse piiridest väljumise võimalused. Esiteks on vastavalt AKKS § 32 lg-s 1 sätestatule sellise apellatsioonimenetluse piiridest väljumist lubava (sisuliselt seda kohustava) erandjuhuga tegemist siis, kui ringkonnakohus sedastab ise sellise kohtualuse olukorda raskendava kriminaalseaduse kohaldamise, millele apellatsioonis ei olnud osundatud. Teiseks on vastavalt AKKS § 33 lg-s 1 sätestatule ringkonnakohus kohustatud apellatsioonimenetluse piiridest väljuma (ja saatma kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks) siis, kui ta tuvastab AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise. Kolmandaks on vastavalt AKKS § 33 lg-s 2 sätestatule ringkonnakohus kohustatud apellatsioonimenetluse piiridest väljuma (ja saatma kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks) siis, kui ta leiab, et mingi AKKS § 39 lg-s 3 nimetamata kriminaalmenetluse seaduse rikkumine on sedavõrd oluline, et see on takistanud või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist ning motiveerib kohtumääruses, miks see rikkumine ei ole apellatsioonimenetluses kõrvaldatav. 6.4 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli käesoleva kriminaalasja menetlemisel ringkonnakohtus tegemist olukorraga, mil ringkonnakohus oli vastavalt AKKS § 33 lg-tele 1 ja 2 kohustatud väljuma apellatsioonimenetluse piiridest ja saatma kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Nimelt on ringkonnakohtu kõnealuse otsuse kirjeldav-motiveerivas osas kõigepealt sedastatud motiivide puudumist esimese astme kohtu otsuses - seega AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist. Põhjendatult on ringkonnakohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas osas kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 33 lg 2 mõttes loetud ka KrMK § 219 lg-s 2 sätestatu rikkumine. Tulenevalt eelöeldust ei saa nõustuda erikaebuse esitaja väitega, et ringkonnakohtu poolne apellatsioonimenetluse piiridest väljumine oleks antud juhul olnud ebaseaduslik. 6.5 Kui lähtuda üksnes AKKS § 20 lg 2 grammatilisest tõlgendusest, siis tuleks nõustuda erikaebuse esitaja väitega ja sedastada, et prokurör toimis ringkonnakohtu istungil ebaseaduslikult, kui ta ei toetanud mitte apellatsioonprotestis sisalduvat, vaid taotles kriminaalasja tagastamist esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kuid prokuröri tegevust ei saa lugeda ebaseaduslikuks, kui tõlgendada AKKS § 20 lg-s 2 sätestatut süstemaatiliselt koos AKKS § 32 lg-s 1 ja § 33 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Oleks ebaloogiline taunida menetlusosalist kohtu tähelepanu juhtimise eest sellisele õiguslikule asjaolule, mida kohus ei tohiks tähelepanuta jätta ja mis peaks vältimatult kaasa tooma kohtu väljumise apellatsioonimenetluse piiridest. 6.6 Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröri poolt Riigikohtu istungil esitatud arvamusega, et eksimused Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. veebruari 2001. a kohtumääruse kirjeldav-motiveerivas osas on parandatavad AKKS § 63 ps 5 sätestatud korras. 6.7 Erikaebuse esitaja väide, et ringkonnakohus ei oleks tohtinud kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise tulemit vormistada kohtumäärusena vaid oleks pidanud tegema kohtuotsuse, ei ole kooskõlas 13. mail 1998. a AKKS §-s 30 tehtud muudatustega. Vastavalt AKKS § 30 lg 2 p 2 kehtivale redaktsioonile saadetakse kriminaalasi ringkonnakohtu poolt esimese astme kohtule uueks arutamiseks määruse ja mitte kohtuotsusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-dest 1 ja 5, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.