Tartus 12. aprillil 2001
3-1-1-42-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas 13. märtsil 2001. a toimunud kohtuistungil läbi vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikovi erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2001. a määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata kahtlustatava A. G. kaitsja erikaebus Tallinna Linnakohtu kohtuniku 9. veebruari 2001. a määruse peale. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. G. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
saabumisel oleks A. G.-l olnud õigus taotleda enese vahi alt vabastamist, sest edasine vahi all pidamine ei oleks enam toimunud seadusega sätestatud korras: kohus ei saa kehtestada sellist ja sealhulgas ka mitte nii pikka põhiõiguse piirangut, mida seaduses ette ei nähta. 8.2 Tulenevalt eeltoodust ei saa nõustuda avalduse esitajaga selles, et kuigi kahtlustatava A. G. esmakordne vahi alla võtmine 20 päevaks oli ebaseaduslik, oleks antud juhul A. G. vahi all pidamist saanud pikendada alles siis, kui ta lisaks seaduslikule 10 päevale oleks vahi all viibinud veel ka need kohtuniku poolt ebaseaduslikult määratud täiendavad 10 päeva. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates oli tekkinud olukorras täiesti põhjendatud, et 16. veebruari 2001. a -seega kaks päeva enne kahtlustatava A. G. seadusliku vahi all pidamise tähtaja möödumist pikendati A. G. vahi alla pidamist. 8.3 Kooskõlas eeltooduga ei saa nõustuda ka erikaebuse esitajaga selles, et pärast 16. veebruari 2001. a kohtumääruse tegemist oleks A. G. viibinud vahi alla samaaegselt kahe kohtumääruse alusel. Nii nagu eelnevalt märgitud, lõppes 9. veebruaril 2001. a tehtud kohtumääruse toime 18. veebruaril 2001 ja 16. veebruari 2001. a kohtumääruse toime algas 19. veebruaril 2001. 8.4 Kuna kooskõlas ülaltooduga oli 22. veebruariks 2001. a Tallinna Linnakohtu 9.veebruaril 2001. a kohtumäärus kaotanud oma kehtivuse, siis jättis ringkonnakohus erikaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Rõhutamist väärib seegi, et selles erikaebuses ei olnud vaidlustatud mitte A. G. vahi alla võtmise sisulist põhjendatust vaid üksnes seda, et kahtlustatav oli esmakordselt võetud vahi alla pikemaks ajaks kui 10 päeva. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2001. a määruses tunnistati Tallinna Linnakohtu 9.veebruaril 2001. a kohtumääruse ekslikkust, kuid märgiti samas, et viga on parandatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.