Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. aprillil 2001. a
3-1-1-35-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ja liikmed Ott Järvesaar ning Peeter Vaher vaatas 13. märtsil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. G. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 195 lg 3, § 184 lg 1 ning § 1842 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. G. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
Samasugune kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine esineb ka sama kohtuotsusega süüdi mõistetud A. T. suhtes, kusjuures kohtuotsuse resolutiivosa p-s 3 on tühistatud linnakohtu otsus A. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 ja § 2025 lg 1 järgi ning resolutiivosa p-s 4 on talle karistus mõistetud üksnes Krk § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi, jättes lahendamata küsimuse süüdistuses KrK § 2025 järgi. Siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegium vastavalt AKKS § 49 lg-le 5 laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile samas kuriteos süüdimõistetutele, so ka A. T"uva"ovi suhtes. 6.2 Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine seisneb alljärgnevas. Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsusega on ekslikult KrK § 41 alusel liidetud mõistetud karistusele sama kohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega mõistetud kandmata karistus, sest tegelikult oli M. G.-l see karistus juba kantud seoses vahi all viibimisega 8. maist 1998. a kuni 12. jaanuarini 1999. a. Viru Ringkonnakohus on õigesti eelvangistusaja arvestanud KrK § 45 alusel karistusaja hulka. Ekslikult on aga ringkonnakohus märkinud otsuses, et kuna uued kuriteod pandi toime katseaja kestel, tuleb mõista karistus kohtuotsuste kogumi järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et uued kuriteod pani M. G. toime peale Narva Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist ja ei ole alust rääkida kuritegude toimepanemisest katseaja kestel. Kui süüdimõistetu peale eelmises asjas karistuse ärakandmist paneb toime uued kuriteod, mõistetakse talle lõplik karistus kuritegude kogumi eest Krk § 40 lg 1 alusel, mitte KrK § 41 alusel, mis sätestab karistuse mõistmise mitme kohtuotsuse järgi, so juhul kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist paneb toime uue kuriteo. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 49 lg-st 5, § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.