Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. märtsil 2001
3-1-3-3-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas 27. veebruaril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja M.J. süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M.J. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
kriminaalasja algatamine. Eelneva pinnalt nähtub seega, et alates 1. juulist 2000. a on kohtueelse menetlusega tegemist kõigis kiirmenetluse asjades. 7.2 Samas võib KrMK §-des 357 ja 358 sätestatu pinnalt väita, et seadusandja tahe on ka kriminaalmenetluse alustamist puudutavate seadusemuudatuste järgselt suunatud sellele, et kiirmenetluse kohaldamisel kulgeks menetluse kohtueelne osa kiiremini kui üldmenetluse puhul ja et need kriminaalasjad jõuaksid kiiremini kohtumenetlusse. Nii ei ole kiirmenetluse asjade kohtueelses menetluses endiselt nõutav süüdistuse esitamine ja süüdistuskokkuvõtte asemel koostatakse kiirmenetluse kokkuvõte. Vastavalt KrMK §-s 358 sätestatule on seadusandja pidanud vajalikuks kiirmenetluse asjade kohtueelses menetluses piirata ka lubatavate uurimis- ja muude menetlustoimingute ringi. 7.3 Erinevalt kohtuvigade parandamise avalduses märgitust ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates Valga Maakohtu 16. novembri 2000. a määrusest võimalik välja lugeda arusaama, et kõik varasemad uurimistoimingud oleksid tühised ja et kohtueelset uurimist tuleks alustada algusest peale. Kogu varasemat kriminaalmenetlust on põhimõtteliselt võimalik tühistada üksnes teistmismenetluse tulemina. Kiirmenetluse raames kohtusse saadetud kriminaalasja tagastamine esimese astme kohtu poolt eeluurimise läbiviimiseks ei saa olla käsitatav teistmismenetluse tulemina. 7.4 Enne 1. juulit 2000 kehtinud kiirmenetluse instituudi puhul tähendas kriminaalasja eeluurimiseks saatmine samaaegselt ka kiirmenetluse lõppu. Kuna seadusandja ei ole pidanud vajalikuks otsesõnu seda seisukohta muuta, siis on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et ka käesoleval ajal tähendab kriminaalasja saatmine eeluurimise läbiviimiseks vastavalt KrMK § 3631 lg-s 3 sätestatule alati ja obligatoorselt seda, et varem kohtueelselt läbiviidud uurimis- ja muud menetlustoimingud peavad laienema täiemahuliseks eeluurimiseks ja et kiirmenetlus peaks olema lõppenud. 7.5 Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea võimalikuks nõustuda kohtuvigade parandamise avalduses märgituga, et kiirmenetluse raames kohtusse saadetud kriminaalasja tagastamine kohtu poolt eeluurimise läbiviimiseks oleks võrdsustatav üldmenetluse raames kriminaalasja täiendavaks eeluurimiseks saatmisega ja et selline kiirmenetluse raames tehtud kohtumäärus peaks olema AKKS § 68 lg 1 p 2 alusel erikaebe korras vaidlustatav. Rõhutagem, et ka enne 1. juulit 2000 kehtinud kiirmenetluse instituudi puhul ei olnud kohtu poolt kriminaalasja eeluurimiseks saatmine erikaebe korras vaidlustatav. Seadusandja lähtus seejuures ilmselt arusaamast, et selle otsustamine, kas kriminaalasja on võimalik lahendada täiemahulise või kärbitud kriminaalmenetluse tulemina, peaks kuuluma kohtu ainukompetentsi. Seda, et seadusandja viimatikirjeldatud arusaam oleks 1. juulil 2000. a jõustunud seadusemuudatuste järgselt muutunud, ei ole seaduse tekstist võimalik välja lugeda. 7.6 Jagades kohtuvigade parandamise avalduses väljendatud kartust peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada, et vastavalt KrMK § 3631 lg-s 3 otsesõnu sätestatule on kohtul õigus tagastada kriminaalasi eeluurimiseks üksnes siis, kui mingeid olulisi asjaolusid ei ole tõepoolest võimalik kohtuistungil tuvastada. Seejuures peab kriminaalasja eeluurimiseks saatmise määruses olema obligatoorselt märgitud, milliseid toiminguid on eeluurimisel vaja teha ning miks ei ole nende tegemine kohtumenetluses võimalik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2000. a määrus M.J. süüdistusasjas KrK § 204 lg 3 järgi jätta muutmata ja kohtuvigade parandamise avaldus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 28. märtsil 2001. a on lõplik ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.