Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. märtsil 2001. a. 3-1-1-15-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep ning Peeter Vaher vaatas Tartus 30. jaanuaril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja Nikolai Dubt"aki süüdistuses KrK § 207 lg 3 p1 ja § 2072 lg 1 järgi Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa Nikolai Dubt"aki kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikov ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
süüditunnistamisel kõnealuses kuriteoepisoodis tugineti üksnes kuriteo matkija V. Alteri ütlustele. Kaitsja arvates ei ole aga V. Alterit võimalik käsitada tunnistajana tulenevalt tema seotusest kuriteoga. Kaitsja leiab, et tegelikult tuleks V. Alterit lugeda pigem kuriteole kihutajaks, kuivõrd tema tegevus ei olnud suunatud mitte kuriteo või kurjategija isiku väljaselgitamisele, vaid hoopis kuriteo toimepanemisele. Kassaator osutab ka sellele, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu V. Alteri suhtes KrK §-s 132 sätestatu kohaldamist.
jälitustegevuse seaduses erisätted, siis järelikult ei pea seadusandja tahte kohaselt kuriteo matkimine olema obligatoorselt ühekordne ja suhteliselt lühikesse ajavahemikku mahtuv käitumisakt, vaid võib endast kujutada ka pikemat aega vältavat tegevust. 10.3 Jälitustegevuse seaduse § 12 lg 2 p-s 4 ja KrK §-s 132 on kuritegude matkimise eesmärgiks tõepoolest loetud kurjategija kinnipidamist või kuriteo väljaselgitamist. Kuid jälitustegevuse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on jälitustegevus ja sealhulgas ka kuritegude matkimine põhjendatud kahtluse korral lubatavad ka enne kuriteotunnuste ilmnemist ja seega ka enne seda, kui on alust rääkida kurjategijast. Nii on jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p-s 3 sätestatud, et jälitusmenetluse alustamise ajendiks võivad muuhulgas olla ka andmed ettevalmistatava või toimepandava esimese astme kuriteo või tahtlikult toimepandava teise astme kuriteo kohta, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt nelja aastane vabadusekaotus, kui need andmed ei ole piisavad kohtueelse uurimise alustamiseks. Samas aga ei tulene ei jälitustegevuse seadusest ega ka mitte kriminaalmenetluse koodeksist, et kriminaalmenetluse alustamise eelselt jälitustegevusega kogutav teave ei saaks olla kriminaalmenetluses tõendiks. 10.4 Käesolevas kriminaalasjas oli Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates kuriteo matkimine suunatud toimepandud kuriteo väljaselgitamisele ja olemasoleva kurjategija kinnipidamisele selles mõttes, et enne kuriteo matkimist oli N. Dubt"ak toime pannud tulirelva ebaseadusliku omandamise ja hoidmise. 10.5 Nõustuda tuleb prokuröri poolt Riigikohtu istungil avaldatud seisukohaga, et KrK §-s 132 sätestatu kohaselt ei ole kuriteo matkimine kuritegu. Juhul kui ei vaidlustata kuriteo matkimise kooskõla jälitustegevuse seaduses sätestatud nõuetega, puudub vajadus iseseisva menetlusliku sammu astumiseks, puudub vajadus viitega KrK §-le 132 kuriteo matkija suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2000. a otsus Nikolai Dubt"aki süüdistusasjas jätta muutmata. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 6. märtsil 2001. aastal, on lõplik ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jüri Rätsep, Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.