Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. märtsil 2001. a
3-1-1-20-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium kogu koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas 6. veebruaril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. A. süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T. A. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
6.1 Kriminaalkoodeksi § 204 lg 3 sätestab karistuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kui sellel isikul on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. HÕS § 31 kohaselt ei peeta isikut halduskorras karistatuks, kui see isik ühe aasta jooksul (maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste rikkumise puhul kolme aasta jooksul) pärast halduskaristuse täideviimise lõppemist ei ole toime pannud uut haldusõiguserikkumist. Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on neid sätteid tõlgendades väitnud, et kehtiv halduskaristus KrK § 204 lg 3 mõttes on olemas nii karistuse täideviimise ajal (juhtimiskeeld) kui ka sellele järgneval ajavahemikul (karistatus). Selline seisukoht on aga vastuolus KrK § 7 lg-ga 2, mis sätestab, et kui kriminaalkoodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus- või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis on seisukohal, et kui kriminaalkoodeksi eriosa säte (§ 204 lg 3) on vastuolus koodeksi üldosa sättega (§ 7 lg 2), kuulub prioriteet üldosale. Vastasel korral kaotab KrK üldosa oma mõtte ning muutub näitlikuks materjaliks, mida eriosa normid seadusandja suva järgi kas arvestavad või mitte. Üldosa õigusriiklik ülesanne on tagada eriosa normide ühetaoline kohaldamine ja kõigi kuriteo toimepannud isikute võrdne kohtlemine ning määrata kindlaks kriminaalvastutuse piirid. Seega ei ole kriminaalkoodeksi üldosa ja eriosa normid üld- ja erinormi vahekorras, kus erinormi mõte on lisada üldisele lahendusele juurde mõni variant teatud konkreetseks juhuks. 6.2 T. A.-d karistati halduskorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 25. veebruaril 1999. a ja vastavalt KrK § 7 lg-le 2 on selle karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel ehk kuni 26. veebruarini 2000. a. T. A. juhtis teistkordselt mootorsõidukit joobeseisundis 6. märtsil 2000. a, s. o pärast ühe aasta möödumist halduskaristuse kohaldamisest ja seetõttu ei ole ta KrK § 204 lg-s 3 toodud kuriteokoosseisu subjekt ning ta tuleb õigeks mõista esitatud süüdistuses. 6.3 Kassatsioonprotestis tõstatatud küsimus lisakaristuste liitmise vajalikkusest KrK § 41 alusel langeb käesolevas kriminaalasjas ära seoses T. A. õigeksmõistmisega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis peab siinjuures vajalikuks märkida, et KrK § 43 lg 1 kohaselt üheliigilised karistused liidetakse nende kestuse või suuruse järgi. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.