Tartus, 20. veebruaril 2001
3-1-1-14-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas 23. jaanuaril 2001. a toimunud kohtuistungil läbi P. T.-i kaitsja vandeadvokaat Jaak Kirikali erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. novembri 2000. a määruse peale, millega loeti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1999. a kohtuotsuse 4. leheküljel G. D. J.-le tekitatud kahju suuruseks 206 100 USD ehk 2 675 837,52 krooni. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa P. T.-i kaitsja vandeadvokaat Jaak Kirikal ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
Menetlus Riigikohtus
kohtumäärusega sisuliselt taotlust lahendades võiks kohus jätta määruses taotlusele enesele osutamata. Samas siiski ei saa kohtumääruses taotlusele viitamata jätmist lugeda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, mis peaks kaasa tooma kohtumääruse tühistamise. 7.3 Nõustuda ei saa erikaebuses väidetuga, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. novembri 2000. a määrusega Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1999. a kohtuotsuse parandamine viisil, et selle kohtuotsuse neljandal leheküljel loeti G. D. J.le tekitatud kahju suuruseks 206100 USD ehk 2675837, 52 krooni, ei oleks kuulunud KrMK § 336 lg-s 1 loetletud kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste hulka. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1999. a kohtuotsuse neljanda lehekülje teise lõigu viimane lause oli algselt kirja pandud järgmiselt. "T. K.-le tekitati korteri pantimisega kahju 127 753, 04 krooni ja G. D. J.-le ehitise müümisega 127 753, 04 krooni, s.o suured varalised kahjud, kuna ületavad sajakordselt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud miinimumpalka (680 krooni)". Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates saab nii kahtlaseks kui ka ebaselguseks lugeda asjaolu, et notari tegevusega tekitatakse kahele isikule täpselt sama suur varaline kahju. Ringkonnakohus oli pädev kontrollima seda kahtlust sel ajal kehtinud KrMK § 336 lg-s 1 sätestatu korras ning samuti oli ta põhimõtteliselt pädev oma määrusega seda ebaselgust kõrvaldama. Ei saa nõustuda erikaebuses väidetuga, et sisuliselt trükivigade parandamine kohtulahendeis oleks võimalik üksnes teistmismenetluses või kohtuvigade parandamise menetluses. 7.4 Nõustuda tuleb erikaebuses märgituga, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. novembri 2000. a määruse tegemisele eelnenud kohtumenetluses rikuti sel ajal kehtinud KrMK § 336 lg-s 5 sätestatut sellega, et kohtuistungile ei kutsutud süüdimõistetut - P. T.-it. Kuid siinjuures tuleb arvestada sellega, et käesoleval ajal - vastavalt AKKS § 337 4 lg-le 3 ei tuleks enam süüdimõistetut kutsuda käsitletavat liiki kohtuistungile ja süüdimõistetu osavõtt neist kohtuistungeist ei ole enam kohustuslik. Seega isegi siis kui Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistaks kuni 1. detsembrini 2001 kehtinud KrMK § 336 lg-s 5 sätestatu rikkumise Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. novembri 2000. a määruse tegemisel kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes ja tühistaks kõnealuse kohtumääruse, ei oleks ringkonnakohtus enam võimalik seda rikkumist kõrvaldada. Kooskõlas KrMK § 11 lg-ga 2 kohaldatakse kriminaalmenetluses vastava menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetluse seadust. See tähendab, et ringkonnakohtu uue määruse tegemisele eelnev menetlus saaks toimuda täpselt samamoodi nagu see on juba toimunud - ilma süüdimõistetu osavõtuta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2 ja § 76 lg-st 2 Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.