Eesti Vabariigi nimel Tartus, 13. veebruaril 2001.a.
3-1-3-5-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas 13. veebruaril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja A.P. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3; KrK § 195 lg 2; § 142 lg 2 p-de 3, 4 ja § 185 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A.P. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigprokurör Marge Püss.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnakohtu 1. septembri 2000. a otsusega tunnistati A.P. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3; KrK § 195 lg 2; § 142 lg 2 p-de 3, 4 ja § 185 lg 2 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti kohtualusele lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaks aastat vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1997. a otsusega mõistetud karistus - üks aasta vabadusekaotust tingimisi katseajaga üks aasta - ning lõplikuks karistuseks mõisteti kohtualusele kaks aastat kuus kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27. august 1998. a. Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2000. a otsusega jäeti linnakohtu otsus sisuliselt muutmata.
MENETLUS RIIGIKOHTUS
2.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks süüdimõistetu A.P., kus palutakse parandada viga temale lõpliku karistuse mõistmisel. Avaldaja väidab, et kohus ei ole karistuste liitmisel arvestanud asjaolu, et ta viibis enne Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1997. a otsust kümme kuud vahi all. Seega oleks Tallinna Linnakohtu 1. septembri 2000. a otsusega mõistetud karistusele saanud liita maksimaalselt kaks, mitte aga kuus kuud vabadusekaotust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri, kes taotlesid esitatud avalduse rahuldamist, leidis: