Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. jaanuaril 2001
3-1-1-8-01
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas 16. jaanuaril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. S. ja B. S. süüdistuses KrK 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa K. S. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas, B. S. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss.
Seetõttu on uurija I. Külaotsa 22. detsembri 1998. a määrus kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta ebaseaduslik ja alusetu (tl 69 I kd). Määruses juhindus uurija KrK § 165 lg-st 3 ja keeldus altkäemaksu andnud H. M. suhtes kriminaalvastutusele võtmisest ja kriminaalasja algatamisest KrK § 165 lg 1 järgi. Sellist võimalust seadus ette ei näe. Altkäemaksu andja vabastamine karistusest on võimalik üksnes kohtu poolt süüdimõistva otsuse tegemisel, kui kohus tuvastab, et temalt altkäemaksu välja pressiti. Andes 11. veebruaril 1999. aastal K. S. ja B. S. kohtu alla süüdistatuna altkäemaksu väljapressimises, on kohtunik J. Sakkart jätnud tähelepanuta KrMK § 189 punktis 2 sätestatud nõude. See säte kohustab kohtunikku kontrollima esiteks seda, kas kõik isikud, keda kriminaalasjas oli alust kriminaalvastutusele võtta, on vastutusele võetud, ja teiseks, kas nende isikute kuritegu on tihedalt seotud kohtu alla antavatele isikutele esitatud süüdistusega, mistõttu nende asjade eraldi arutamine pole võimalik. Uurija ebaseaduslikule keeldumismäärusele H. M. suhtes on jätnud kohtunik õigusliku hinnangu andmata ning kriminaalasja täiendavaks uurimiseks tagastamata. Riigikohus tunnistab menetlusseaduse sellise rikkumise AKKS § 39 lg 4 alusel oluliseks rikkumiseks, sest see on takistanud nii kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist kui ka seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.