Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. detsembril 2000
3-1-1-112-00
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi vaatas kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. T. õigeksmõistmises KrK § 204 lg 3 ja § 1762 järgi. Kohtuistungist 21. novembril 2000. a võttis menetlusosalisena osa vandeadvokaat Jüri Aland.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, et selles paragrahvis sisustatakse kohtuotsuse täitmise pööramise mõistet laiemalt, kui seda on tehtud KrMK § 329 lg-s 3. Jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramine KrMK § 329 lg 3 mõttes on üksnes puhttehnilise iseloomuga meetmeks, mille kasutamisest või mittekasutamisest ei saa sõltuda vajadus tagada kohtuotsuse täitmist KrK §-s 1762 sätestatud kriminaalõigusliku meetme abil. 5.3 Viru Ringkonnakohus on asunud väärale arvamusele, et T. T.-le Lääne-Viru Maakohtu 6. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuseks oli rahatrahv ja juhilubade äravõtmine. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et lisaks rahatrahvile võeti süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks, mis tähendab seda, et isikul ei ole aasta kestel õigust juhtida mootorsõidukit sõltumata sellest, kas ta on juhiload ära andnud või mitte. Kriminaalkolleegium leiab, et KrK § 204 lg-s 3 sätestatud sanktsiooni eesmärgiks on eelkõige isikule tema eelnevast käitumisest tulenevalt keelu kehtestamine teatud aja jooksul mootorsõiduki juhtimiseks, mitte aga ainult seda õigust tunnistava dokumendi äravõtmine. Juhtimiskeeld karistusena on täidetav süüdimõistetu enda poolt. Sellest tulenevalt on ainetu ringkonnakohtu seisukoht, etkohtualuselt oli juhiload juba ära võetud ja ta ei saanudki neid enam ära anda. 5.4 Ekslik on Viru Ringkonnakohtu väide, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest esitati kohtualusele süüdistus KrK § 204 lg 3 järgi ning sama süüdistust teist korda kasutades KrK § 1762 järgi on tegemist EV Põhiseaduse § 23 rikkumisega. Kui ühe teoga rikutakse mitut õigushüve, mis on sätestatud erinevates kriminaalkoodeksi eriosa kuriteokoosseisudes ning need ei ole ühe koosseisu poolt hõlmatud, kvalifitseeritakse need teod ideaalkonkurentsist lähtuvalt eraldi. Antud kriminaalasjas rikuti kahte eraldi õigushüve - ühelt poolt avalikku korda ja ühiskondlikku julgeolekut (KrK § 204 lg 3), teisalt õigusemõistmist (KrK § 1762 ) - ning kuriteod on õigesti kvalifitseeritud erinevate kriminaalkoodeksi paragrahvide järgi. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.