Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. detsembril 2000
3-1-1-107-00
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil
14.novembril 2000. a kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. A. süüdistuses KrK § 155 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. A.-i kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Marge Püss.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääne-Viru Maakohtu 23. mai 2000. a otsusega tunnistati A. A. süüdi KrK § 155 lg 1 järgi, talle mõisteti karistuseks viis kuud vabadusekaotust ja ta vabastati KrK § 47 alusel ühe aasta katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna kasuks mõisteti kohtualuselt välja 14 890.45 krooni. Süüdistuse kohaselt teostas A. A. 1998. a novembris ebaseaduslikku metsaraiet, langetades realiseerimise eesmärgil lubatud kogusest - 100 tm rohkem 37, 37 tm-it. Sellega rikkus kohtualune Metsaseaduse § 10 lg 6 sätteid, seadusega keelatud viisil raiet teostades rikkus ta aga sama seaduse § 7 lg 4 sätteid. Selle tulemusel viidi metsatäius alla lubatud piiri, millega rikuti keskkonnaministri 7. juuli 1995. a määrusega nr 30 kinnitatud Hooldusraiete eeskirjade p 5 sätteid ja põhjustati looduskeskkonnale oluline kahju taksides, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 377 21. detsembril 1995. a. Kohus tuvastas, et A. A. oli saanud metsateatise 100 tm peale ning lubatud oli teha harvendusraiet, kuid lubatud kogust ta ületada ei tohtinud. Tunnistajad kinnitasid, et kuna puudus metsamajanduskava, siis ilma Keskkonnaministeeriumi eriloata üle 100 tm raiuda ei olnud lubatud. Kohus leidis, et tegemist ei ole üleraiega eksituse tõttu ning A. A. on sooritanud talle inkrimineeritud kuriteo otsese tahtlusega. Maakohus juhtis veel tähelepanu asjaolule, et Metsaseaduse ja Hooldusraiete eeskirjade harvendusraie põhiprintsiip on, et lubatud koguse sisse loetakse eelkõige kahjustatud puude raie ning puudu jääva osa võib raiuda terveid puid, kusjuures keelatud on hooldusraiete kavandamine ja tegemine üksnes puidu saamise eesmärgil. Metsaseaduse § 10 lg 6 sätestas, et kui erametsal metsamajandamiskava puudus, oli metsaomanikul õigus teha raiet keskkonnaministri volitatud isiku kinnitatud suuruses. Antud juhul oli selleks isikuks H. J. ning tema kehtestas harvendusraie suuruseks 100 tm-i.