Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. detsembril 2000. a
3-1-3-15-00
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas 21. novembril 2000. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja S.A. süüdistuses KrK § 144 ja § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 ning VNFSV KrK § 102 p a järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa S.A. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S.A. mõisteti Leningradi Oblastikohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 1990. a otsusega süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 149 lg 1 järgi paranduslike töödega 6 kuuks ühes tema töötasust 20 % kinnipidamisega riigituludesse, VNFSV KrK § 146 lg 2 p-de a, b ja d järgi 12-aastase vabadusekaotusega koos vara konfiskeerimisega ning VNFSV KrK § 102 p a järgi vabadusekaotusega 15 aastaks, millest 5 esimest aastat kuulus kandmisele türmis. KrK § 40 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, 15 aastat vabadusekaotust, millest 5 esimest aastat kuulus kandmisele türmis, ülejäänud karistus kuulus kandmisele range režiimiga parandusliku töö koloonias, koos vara konfiskeerimisega. VNFSV KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Dno Linna Rahvakohtu 1. augusti 1988. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti S.A-le 15 aastat vabadusekaotust, millest 5 esimest aastat kuulus kandmisele türmis, ülejäänud karistus kuulus kandmisele range režiimiga parandusliku töö koloonias, koos lisakaristusena vara konfiskeerimisega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 19. veebruar 1990. a. Sama otsusega tunnistati süüdi A.K., kuid tema osas ei ole kohtuotsust Riigikohtusse edasi kaevatud. S.A. tunnistati süüdi selles, et ta 17. veebruaril 1990. a, olles varustatud kööginoaga, koos A.K-ga, kellel oli kaasas haamer, istusid Narvas autosse BAZ 2103 riikliku numbrimärgiga X, mida juhtis N.A. ja sõitsid Leningradi oblastisse K rajooni P külla, kus auto hõivamise eesmärgil panid N.A. suhtes toime röövkallaletungi, mille käigus lõid kannatanut noaga pähe ning haamrilöökidega kaela ja rindkerepiirkonda. Seejärel tirisid nad kannatanu autost välja ning lükkasid ta veega täidetud kraavi, kus kannatanu uppus. Süüdimõistetud hõivasid N.A. auto ning selles olnud isikliku vara ning põgenesid sündmuskohalt. S.A. ja A.K. mõisteti süüdi veel selles, et nad 18. veebruaril 1990. a panid kannatanu N.A. auto põlema ning tekitasid sellega viimasele olulise kahju.