Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. novembril 2000. a 3-1-3-14-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja K.L. süüditunnistamises KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi.
31.oktoobril 2000. a toimunud avalikust kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu K.L. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse senine käik
1.Saare Maakohtu 8. aprilli 1994. a otsusega tunnistati K.L. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 142 lg 3 p 2 ning § 202 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõisteti K.L. lõplikuks karistuseks viis aastat vabadusekaotust. KrK § 47 alusel vabastas kohus K.L. tingimuslikult karistuse kandmisest katseajaga kolm aastat. KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõisteti K.L. muuhulgas süüdi 4. septembril 1990. a koos M.O-ga G.V. korterist Kuressaares G tn xa-xx H.K-le kuulunud videokaamera väärtusega 17 000.- rbl ja G.V-le kuulunud videokasseti väärtusega 90 rbl salajases varguses, millega tekitati suur kahju. Kohtuotsusega mõisteti K.L-lt ja M.O-lt solidaarselt kannatanu H.K. kasuks välja 19 000.- kr kuriteoga tekitatud kahju katteks. Apellatsiooni korras kohtuotsust vaidlustatud ei ole. Menetlus Riigikohtus
2.K.L. esitas 17. augustil 2000. aastal avalduse kohtuvea parandamiseks Saare Maakohtu 8. aprilli 1994. a otsuses. Avaldaja peab ebaõigeks kuriteoga tekitatud kahju summa (17-18 tuhat rubla) kohtuotsuses üksühele ümberarvestamist Eesti kroonidesse. Ta leiab, et seoses rahareformiga pidanuks arvestus olema selline, et üks kroon vastaks kümnele rublale ja seega hüvitamisele kuuluv kahjusumma ei tohiks olla suurem kui 1700-1800 krooni.
3.Kohtuistungil kaitsja toetas avaldust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör leidis, et avaldus ei ole põhjendatud, kuna see on esitatud pärast kohtuvigade parandamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Samuti leidis prokurör, et kohtuotsusega süüdimõistetutelt kahju hüvitamiseks välja mõistetud summa on õige, sest see peab võimaldama kannatanul varastatud vara asemele samaväärse vara soetamist.