Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. oktoobril 2000
3-1-1-87-0
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas 26. septembril 2000. a kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R.J. süüdistuses KrK § 1642 lg 4 p 1 järgi. Avalikust kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa õigeksmõistetu R.J., tema kaitsja vandeadvokaat Margo Normann ja riigiprokurör Marge Püss.
toimingute tegemine või põhjendatud õiguspäraste otsuste või toimingute tegemata jätmine. 6.2 Seadusest tulenevalt on korruptiivse teo objektiivse koosseisu tunnusteks ametiisik ja tema poolt ametiseseisundi ärakasutamine. Ametiseisundi ärakasutamine võib omakorda seisneda: a) põhjendamatute või õigusvastaste otsuste või toimingute tegemises; b) põhjendatud õiguspäraste otsuste või toimingute tegemata jätmises. Ametiisik, ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidluse objektiks, kuna kohtud on üheselt tuvastanud, et vallavanem on ametiisik ja menetlusosaliste poolt ei ole seda seisukohta vaidlustatud. Samuti pole vaidlustatud kohtute poolt tuvastatut, et R.J. andis vallavanemana endaga seotud ühistule süüdistuses toodud tööde teostamise. Süüdistuse kohaselt on õigusvastaste toimingute sisu selles, et rikkudes KVS § 19 lg 2 p 2, § 24 lg 2 p 4 ja § 25 lg 1 p 5 nõudeid andis R.J. vallavanemana tööde teostamise ühistule, millega ta oli isiklikult seotud. Nimetatud KVS-i sätete rikkumise R.J. poolt on tuvastanud nii Viljandi Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium. Kohtud on jätnud otsustes esitamata motiivid, miks ehitustööde võistupakkumise korra rikkumine, huvide konflikti tekitamine ja toimingupiirangute rikkumine ei ole õigusvastased. Arusaamatuks jääb maakohtu otsuses väljendatud seisukoht: ?See, et lepingute sõlmimisel esindas valda põhimääruse alusel vallavanem on üsna loomulik, kuid mitte tulundusühingu juhatuse liikmena, mida ei saa hinnata sisuliseks veaks, vaid teoreetiliseks veaks.?(vt kd. 3 tl 250 lg 2). Ringkonnakohus üksnes viitab maakohtu seisukohale, et töö pakkumine ühistule oli majanduslikult soodsaim variant. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu argumentatsiooniga ei saa nõustuda, sest see eirab täielikult korruptiivse teo koosseisu õigusvastasuse sisu. Ka majanduslikult soodsaim variant võib tähendada ametiisiku korruptiivset tegu. Just sellisena süüdistus R.J. tegu käsitlebki. Korruptiivse teo koosseisu mõte ei ole eristada tegu sõltuvalt selle majanduslikust kahjulikkusest või kasulikkusest, otstarbekusest või ebaotstarbekusest. KrK § 1642 normi kaitseala ei ulatu majandustegevuse tulususeni, selle normi kaitse-eesmärk on hoida ametiisik eemal majanduslikust tegevusest, mida ta teostab oma ametiseisundit ära kasutades. 6.3 Korruptiivse teo subjektiivne koosseis eeldab otsest tahtlust, mis seisneb tegutsemises kahel alternatiivsel eesmärgil: a. korruptiivse tulu saamise eesmärgil või b. muul omakasupüüdlikul eesmärgil. Nagu näha ei nõua korruptiivne teo koosseis ei tulu ega omakasu saamist. Piisab et tegude toimepanijal on vähemalt üks nimetatud eesmärkidest. Seega on ekslik ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses esitatud väide, et KrK § 1642 lg 1 nõuab korruptiivse tulu saamist või omakasu eesmärki (vt kd 3 tl 272 pöördel). Süüdistuses on R.J-le süüks pandud tegutsemine omakasupüüdlikul eesmärgil ? endaga seotud firmale töö andmine, mis teenis selle firma eksisteerimise võimaldamist. Nii maakohus kui ka ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ekslikult analüüsinud omakasu eesmärgi asemel seda, kas kohtualune või temaga seotud firma sai kasu või mitte ja kas vald sai kahju või mitte. Samas puudub kohtuotsustes põhjendus, miks endaga seotud firmale töö andmine ei ole omakasupüüdlik. Sealjuures tuleb juhtida kohtute tähelepanu sellele, et asjas ei oma vähimatki tähtsust asjaolu, kuidas töid saanud firma suutis talle antud võimalusi kasutada ja kas ta sai nende tööde teostamisega kasu või hoopis kahju.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.