Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. juunil 2000
3-1-1-71-0
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Lea Kivi ja Jüri Ilvest vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Dmitri Kaluga süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 2; § 140 lg 2 p 1, 2, 3; § 143 lg 2 p 2; § 207 lg 1 ja § 139 lg 2 p 2, 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa D. Kaluga kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ida-Viru Maakohtu 31. jaanuari 2000. a otsusega tunnistati D. Kaluga süüdi KrK § 141 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks kuus aastat vabadusekaotust; KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust; KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust; KrK § 143 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust; KrK § 207 järgi ja mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel määrati kohtualusele lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust. KrK § 141 lg 2 p 2 järgi mõisteti kohtualune süüdi selles, et ta 1. jaanuaril 1999. a istus S. K-le kuuluvasse taksosse ning omastas viimasele kuuluvad 40.- krooni. Seejärel taskust relva võtmist teeseldes ja sõiduki õhkulaskmisega ähvardades nõudis ta kannatanult rahakotti. Ähvarduse kinnitamiseks haaras ta kannatanul kaelast ja hakkas teda kägistama. S. K-l õnnestus autost minema joosta.
25.augustil 1999. a sisenes kohtualune S. K. ema korterisse, kus nõudis väidetavalt temale kuuluvat 3000.- krooni, tõukas A. K. teise tuppa ja keelas sellest võimaliku plahvatuse ähvardusel lahkuda. Imiteerides lõhkeseadeldise paigaldamist asetas ta ukselingile purgi meega. Seejärel varastas kohtualune korterist värviteleri. Kohtu hinnangul olid D. Kaluga teod suunatud just sellele, et kannatanu tajuks neid kui reaalset ohtu enda elule ja tervisele. KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi mõisteti kohtualune süüdi selles, et ta 4. augustil 1999. a koos teise isikuga läks I. B. korterisse, kus tervisele mitteohtlikku vägivalda kasutades omastas videomagnetofoni ja neli videokassetti. KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi mõisteti D. Kaluga süüdi selles, et ta 12. mail 1998. a pani toime varguse Jõhvi võõrastemajas X, samuti pani ta toime S. P. jope ja kella varguse. KrK § 143 lg 2 p 2 alusel mõisteti kohtualune süüdi selles, et ta 22. oktoobril 1998. a omastas S. P. korterist televiisori, valetades seejuures kannatanu emale, et viib selle S. P. loal remonti. Veel mõisteti kohtualune süüdi KrK § 207 lg 1 järgi, kuna tema kinnipidamisel 1. jaanuaril 1999. a võeti talt ära vintpüssi padrunid, mida ta omandas, hoidis ja kandis ilma vastava loata.