Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. juunil 2000
3-1-1-65-0
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. O. süüdistuses KrK § 161 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V. O. ning tema kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
vahendite kaasamiseks. Samas on tõendatud, et kõigil juhtudel peale ühe paigutati raha AS-i X just deposiitlepingute alusel. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et kohtualune ei ole rikkunud KOKS-i § 38 lg 2 sätestatud laenude andmise keeldu. Investeerimisleping nr 24 arvestati ümber laenulepinguks nr 2, mis on nii sisult kui pealkirjalt vastuvaidlematult laenuleping, kus linnavalitsust käsitleti laenuandjana ja AS-i X laenusaajana. Samuti leiab kassaator erinevalt ringkonnakohtust, et linnavalitsuse ja volikogu heakskiit V. O. tegevusele ei õigusta Korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 ja § 21 rikkumist ning ei muuda olematuks tekkinud huvide konflikti. Võimaldades linnapeana linna raha kasutamist äriühingu poolt, mille osanik ja juhatuse liige ta ise oli, mõjutas kohtualune otseselt nii AS-i X kui ka enda majanduslikke huve. 4.3 Kassaator ei pea õigeks ka kriminaalkolleegiumi väidet, nagu oleks kõik rahapaigutused heaks kiidetud X Linnavalitsuse poolt. Ilma X linna põhimääruse § 20 lg 2 tuleneva nõudeta deponeeriti lepingu nr 37 alusel AS-i X 6. oktoobril 1997. a miljon krooni ilma volikogu vastava otsuseta. Protestis viidatakse ka asjaolule, et tehtud kulutusi ei olnud ette nähtud X linna eelarves ning ülekanded kajastusid raamatupidamises kui aktsiate ost ja müük. Tegelikkuses aga AS-i X aktsiaid ei ostetud ega müüdud, kusjuures ringkonnakohtu otsusest ei selgu mainitud tegevuse ebaseaduslikkuse kohta antud ühest hinnangut, kuigi antud asjaolu oli maakohtu otsuse kohaselt KrK § 161 kohaldamise aluseks. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu väitega, nagu oleks maakohtu otsuses toodud olulise kahju käsitlus hüpoteetilist laadi. Viitega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-1-5-00 leiab kassaator, et oluline kahju võib seisneda nii moraalse kui ka materiaalse kahju tekitamises, kusjuures kahtluse tekitamine ühe või teise institutsiooni või isiku aususes ja usaldusväärsuses on kahtlemata käsitletav moraalse kahjuna. Kassaatori arvates on maakohus V. O. käitumist hinnates õigesti sisustanud tekitatud kahju moraalse kahjuna.
Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.