Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. aprillil 2000
3-1-1-53-0
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ning Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja G. Z. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa G. Z. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
1.G. Z. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta 4. veebruaril 1999. a kella 11.30 paiku X linnas X tn N maja sissekäigu ees haaras B. A. riietest ning tungides kannatanu korterisse nr N, lõi viimast käega. Seejärel varastas ta avalikult B. A. raha 400 krooni ja 150 rubla.
2.Narva Linnakohtu 24. septembri 1999. a otsusega mõisteti G. Z. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks tema kuriteost osavõtu tõendamatuse tõttu. Linnakohtu hinnangul pole kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal võimalik B. A. rünnanud isikut kindlaks teha. Kohus ei lugenud kannatanu ütlusi teda rünnanud isiku kohta usaldusväärseteks põhjusel, et need ei lange kokku erapooletute tunnistajate J. T. ja D. I. poolt antud ütlustega G. Z. isikukirjelduse kohta. Veel märgiti õigeksmõistvas otsuses, et 4. veebruaril 1999. a toimunud ülekuulamisel ei kirjeldanud B. A. isikut, kes oli teda rünnanud ning 23. veebruaril 1999. a toimunud ülekuulamisel antud kurjategija isikukirjeldus ei lange kokku teiste tunnistajate poolt antud ütlustega G. Z. välimuse kohta.
3.Narva Linnakohtu 24. septembri 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Narva Prokuratuuri prokurör Aleksandr Solovtsov, kes palus õigeksmõistmise tühistada ning tunnistada G. Z. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning karistada teda vabadusekaotusega kolmeks aastaks kinnises vanglas. Apellatsioonprotestis leiti, et linnakohtu õigeksmõistev kohtuotsus on põhjendamata, kogutud tõendeid on hinnatud ühekülgselt ning kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele.