Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. märtsil 2000
3-1-1-39-
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. J. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 85 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa J. J. kaitsja vandeadvokaat Margo Normann ja riigiprokurör Marge Püss.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnakohtu 11. novembri 1999.a otsusega tunnistati J. J. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 85 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust katseajaga kaks aastat. J. J. tunnistati süüdi selles, et ta 1999. aastal omandas 34 teadvalt võltsitud USA sajadollarilist rahatähte eesmärgiga need maha müüa. 20. juulil 1999.a leppis kohtualune kokku S.-nimelise isikuga, et müüb talle A. tn X asuvas enda garaažis 10.000.- USA dollarit. Sama päeva õhtul peeti aga J. J. politseitöötajate poolt kinni ja läbiotsimise käigus võeti tema garaažist ära 34 võltsitud sajadollarilist rahatähte. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et garaaži A. tn X kasutas kohtualune, välistatud oli, et teised isikud võinuksid seda kasutada omaniku teadmata. J. J. süü leidis tõendamist tunnistajate, nende hulgas ka anonüümse tunnistaja "S." ütlustega ning kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega. Küll märkis kohus, et jälituslike erandtoimingutega saadud tulemuste vormistamise protokollis on ekslikult J. J. sünniajana fikseeritud 10. september 1945.a. Kohus aga leidis, et asukohana nimetatud paik - A. tn X garaaž - välistab samanimelise isiku olemasolu sündmuskohal.
2.Tallinna Linnakohtu 11. novembri 1999.a otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja Margo Normann apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada süüdimõistev otsus ja J. J. õigeks mõista.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2000.a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 11. novembri 1999.a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukolleegium nõustus linnakohtu järeldusega, et J. J. püüdis käibele lasta teadvalt võltsitud raha, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel. Samas soostus kohus kaitsja väitega, et mitmed andmed jälituslike erandtoimingutega saadud tulemuste vormistamise protokollis ei ole kooskõlas teiste kriminaaltoimiku materjalidega. Nii oli erandtoimingut lubava kohtuniku otsuse numbriks 70, ehkki Tallinna Halduskohtu esinaise allkirja kandva õiendi kohaselt oli selleks 76. Erandtoimingu kirjalikul fikseerimisel märgiti kuupäevaks 3. juuni 1999.a, kuigi tegelikult ja ka protokolli kohaselt leidis erandtoiming aset 20. juulil 1999.a. J. J. sünniajaks oli märgitud 10. september 1945.a, viimane on aga tegelikult sündinud 18. juulil 1949.a. Kohtukolleegium nõustus linnakohtu seisukohaga, et protokolli koostaja on eksinud J. J. sünniaasta märkimisel, sest protokollis asukohana fikseeritud garaaž välistab teise samanimelise isiku viibimise sündmuskohal. Samuti nähtus anonüümse tunnistaja S. ütlustest, et garaažis viibis ainult üks mees, kelle nimi oli Jura. Kohtukolleegium asus seisukohale, et ka tulemuste vormistamise protokollis märgitud kohtuniku otsuse numbri ja erandtoimingu läbiviimise kuupäeva märkimisel on tegemist eksitava trükiveaga. Kohus lähtus asjaolust, et protokolli näol ei ole tegemist mitte algdokumendiga, vaid KrMK § 1101 lg 3 kohaselt koostatava koonddokumendiga. Kohtukolleegium ei soostunud väitega, et protokolli koostamisel tehtud eksimused olid niivõrd tõsised, et välistanuks jälitustoimingu seaduslikkuse.