Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. märtsil 2000
3-1-3-5-0
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja V.M. ja A.S. õigeksmõistmises KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A.S., V.M. ja A.S. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ning riigiprokurör Marge Püss. Tõlgina osales kohtuistungil Riigikohtu tõlk Lüüli Lomp. Asjaolud ja menetluse käik
1.V.M.le ja A.S-le esitati süüdistus KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi selles, et töötades Tallinna Politseiprefektuuri X osakonnas nooreminspektoritena ning olles seega ametiisikuteks, 16. mail 1998. a kella 18.30 paiku ametikohustuste täitmisel Tallinnas peatasid D.K., kes omamata juhiluba juhtis sõiduautot, millel oli tegemata ka korraline sõiduki tehnoülevaatus. V.M. ja A.S. jätsid koostamata protokolli haldusõigusrikkumise kohta ning nõudsid selle eest D.K-lt 500 krooni, kohustades tooma seda raha X osakonna hoone juurde, vastasel korral ähvardades teda palju suurema trahvisummaga, s.o pressisid välja altkäemaksu. D.K. teavitas nimetatud nõudmisest politseid ning 16. mail 1998. a viidi läbi operatsioon altkäemaksu andmise matkimises, milleks oli saadud kirjalik luba politseipeadirektori asetäitjalt politseipeadirektori ülesannetes H. Tuulelt. Selleks anti D.K-le nõutav rahasumma, manukate juuresolekul kirjutati üles rahatähtede numbrid. Peale viimaselt raha võtmist peeti kinni X nooreminspektor V.M., kes pärast kinnipidamist andis välja rahatähed, mille numbrid ühtisid üleskirjutatutega.
2.Tallinna Linnakohtu 22. detsembri 1999. a otsusega mõisteti V.M. ja A.S. neile esitatud süüdistuses õigeks. Kohus leidis, et altkäemaksu võtmine on teise raskusastme kuritegu, vastavalt Jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p 3 on jälitusmenetluse algatamise aluseks andmed teise raskusastme kuriteo tahtlikult toimepanemise kohta, antud juhul oli aga tegemist vaid andmetega altkäemaksu võtmise katse kohta. Seega leidis kohus, et antud asjas olid kõik tõendid kogutud Jälitustegevuse seaduse rikkumisega ning seetõttu õigusvastased, puudus ka võimalus koguda lisatõendeid ning tõendamatuse tõttu tuli kohtualused õigeks mõista. Menetlus Riigikohtus