Eesti Vabariigi nimel
Tartus 22. veebruaril
3-1-3-1-00
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja M.P. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1 ja § 186 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M.P. kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman ja riigiprokurör Marge Püss.
Asjaolud ja menetluse käik
Menetlus Riigikohtus
kriminaalmenetluse seadust. Seetõttu taotleb kaitsja M.P. õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1 järgi ja vaidlustatud kohtulahendite tühistamist. Oma seisukohta on avaldaja põhjendanud järgnevalt. 5.1 Esiteks rõhutab avaldaja, et M.P. ei saanud Hoiupangalt võltsitud kõrgkooli tõendi alusel mitte vara vaid pettuse teel omandas õiguse õppelaenulepingu sõlmimiseks ühes sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. TsK § 272 kohaselt on laenuleping tsiviilõiguslik tehing, mille kohaselt lepingu mõlemad pooled võtavad endale vastastikused kohustused. Ka M.P. kohustus laenulepingu järgi saadud raha tagastama. Seega ei ole avaldaja arvates põhjust väita, et tema kaitsealune oleks pettuse teel pööranud võõrast vara enda vara hulka tagasimaksmise kohustuseta. 5.2 Teiseks peab avaldaja vääraks kohtu järeldust, et laenu saamisega tekitas M.P. laenuandjale varalist kahju, sest laenu andmisega tegeleva asutuse puhul ei saa laenu andmist põhimõtteliselt kahjuks lugeda. Õppelaenu puhul on krediidiasutusele kahju tekitamine välistatud, ka seetõttu, et laenu tagastamine on tagatud käendajate ja lõppkokkuvõttes riigi poolt. 5.3 Eelkirjeldatu pinnalt teeb avaldaja järelduse, et M.P. tegevuses puuduvad kelmuse objektiivse koosseisu tunnused - võõra vara pööramine enda kasuks ja sellega vara omanikule kahju tekitamine. 5.4 Avaldaja on samuti seisukohal, et M.P. käitumises puudus kelmuse subjektiivne külg, sest tema tahtlus ei olnud suunatud mitte pettuse teel võõra vara omandamisele vaid tsiviilõigusliku vahekorra loomisele. Siinjuures viitab avaldaja Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-45-98 tulenevale, mille kohaselt pettuse teel laenulepingu sõlmimist võib kriminaalõiguslikult kvalifitseerida kelmusena üksnes siis, kui süüdlase tahe on suunatud mitte tsiviilõigusliku vahekorra loomisele, vaid pettuse teel võõra vara saamisele.
o t s u s t a s:
Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep, Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.