Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. veebruaril 2000
3-1-1-19-0
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. A. süüdistuses KrK § 184 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa J. A., tema kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge Püss. Tõlgina osales kohtuistungil Riigikohtu tõlk Lüüli Lomp. Kriminaalasja asjaolud ja menetluse senine käik
1.J. A. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 184 lg 2 järgi selles, et olles alkoholijoobes, lõi ta 13. märtsi 1999. a öösel X diskoklubi "G." hallis isiklikust vaenust tulenevatel ajenditel turvafirma ESS töötajale V. T.-le, kes oli teenistuskohustuste täitmisel, kolm korda vastu nägu, kuna viimane ei lasknud teda üleriietes siseneda tantsusaali. Narva Linnakohtu 13. septembri 1999. a otsusega mõisteti J. A. süüdistuses KrK § 184 lg 2 järgi õigeks. Õigeksmõistmist põhjendas linnakohus sellega, et sama teo eest oli J. A.-it juba karistatud Narva Linnakohtu halduskohtuniku 26. märtsi 1999. a otsusega HÕS § 162 lg 1 järgi kolme ööpäeva arestiga, mis oli ka ära kantud. Halduskaristust keegi vaidlustanud ei olnud. Kohus lähtus Põhiseaduse §-st 23, mille kohaselt ei tohi kedagi teist korda anda kohtu alla ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Kohus leidis, et kohtualuse poolt kannatanule antud kolm kõrvakiilu ei mahu mõiste "peksmine" alla. Sellest tulenevalt puudus kohtu hinnangul kohtualuse käitumises ka kuriteokoosseis.
2.Narva Linnakohtu 13. septembri 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Narva prokurör Marina Zagorets, kes taotles linnakohtu otsuse tühistamist ning J. A.-i süüditunnistamist ja karistamist KrK § 184 lg 2 järgi. Viru Ringkonnakohtu 26. novembri 1999. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu 13. septembri 1999. a otsus muutmata ja apellatsioonprotest rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on Põhiseaduse §-i 23 tõlgendanud õigesti. J. A. oli juba süüdi mõistetud oma töökohustuste täitmisel olnud V. T.-le vastu nägu sooritatud löökide eest. Asjaolu, et need löögid tulnuks kvalifitseerida mitte solvamisena vaid vägivallateona KrK § 184 lg 2 järgi, ei kuulunud kohtu arvates enam selles menetlusetapis vaidlustamisele. J. A. oli halduskohtuniku otsusega süüdi mõistetud ja halduskohtunik käsitles neid lööke solvava tegevusena. Halduskohtuniku otsus on seadusjõus, seda ei ole vaidlustatud ega tühistatud, seega on J. A. õigusvastase teo eest juba karistatud. Kassatsioonprotesti sisu