3-1-1-9-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 25. jaanuaril 2000 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Uno Lõhmus vaatas kassatsiooni korras läbi kriminaalasja I.Ü. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu I.Ü., tema kaitsja vandeadvokaat Ilmo Maaroos ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik
Kriminaalkolleegium leidis, et I.Ü. süüdimõistmisel KrK § 1642 lg 2 järgi on linnakohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning sellest tulenevalt mõistis kohtualuse selles süüdistuses õigeks. Samas leidis ringkonnakohus, et I.Ü. süüdimõistmine KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi on põhjendatud ja seaduslik ning tuginedes AKKS § 29 lg 5 sätetele ei korranud esimese astme kohtu põhjendusi selles küsimuses. II Kassatsioonkaebuse sisu
Kohtuotsusest ei selgu, kuidas I.Ü. raiskas Kultuurikeskuse X vara, mille tõttu jäid keskusel maksmata riigimaksud. Vara raiskamise all mõeldakse selle ära tarvitamist või võõrandamist. Süüdimõistvas kohtuotsuses peab olema esitatud põhjendused raiskamise viisi ja muude asjaolude kohta, mis võimaldaksid määratleda kuriteokoosseisu ja piiritleda süüksarvatud tegu muudest kuritegudest. Motiive riigivõlgade tekkimise kohta vara raiskamise tõttu ei sisalda ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium märkis oma otsuses vaid, et ei pea vajalikuks AKKS §-s 29 lg 5 antud õigusega kõiki tõendeid korrata ja piirdub apellatsioonkaebuses väidetule hinnangu andmisega. Seetõttu on linnakohtu ja ringkonnakohtu otsused oluliste õiguslike järelduste osas motiveerimata ning Riigikohtul puudub võimalus kontrollida materiaalõiguse kohaldamise õigsust. Kohtuotsuses motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. 4.2 Kassaator väidab, et kohtud on I.Ü. süüdi mõistnud raiskamises, sest viimane andis korralduse tasuda ebaseaduslikult 70 711 krooni osaühingule S, rikkunud süütuse presumptsiooni ja pannud kohtualusele kohustuse tõestada oma süütust. Kohtukolleegium ei nõustu kassaatoriga. Enne ehitustööde arvete tasumist pidi kultuurikeskuse direktor veenduma, et arvel märgitud summa kajastab täpselt ja selgelt tehtud tööde maksumust. Juhul, kui I.Ü. andis korralduse arvete, mille juures puudusid tööde ja materjali kirjeldused, maksmiseks, siis läheb maksete ja tehtud tööde vastavuse tõendamiskoormis üle isikule, kes oma ametikohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Seetõttu pidanuks I.Ü. tõendama, milliste tööde ja materjalidega on osaühingule makstud summad kaetud. 4.3 Kohtukolleegium leiab, et kriminaalasi tuleb saata uueks sisuliseks arutamiseks Pärnu Maakohtusse, sest kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine leidis aset esimese astme kohtus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.