3-1-1-111-99
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. detsembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. M. süüdistuses KrK § 113 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu R. M., tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Raudsik, kannatanu A. T. ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalmenetluse senine käik
1.R. M. oli kohtu alla antud süüdistatuna KrK § 113 järgi selles, et ta 31. mail 1997. a Jõgeva maakonnas X vallas Y külas enda elukohas elumaja ees lõi käte ja jalgadega A. T-t tekitades viimasele füüsilist valu ja kergeid lühiajalist terviseriket põhjustanud kehavigastusi.
2.Jõgeva Maakohtu 10. mai 1999. a otsusega mõisteti R. M. õigeks. Kannatanu A. T. tsiviilhagi kohtualuse vastu 100 000 krooni nõudes jäeti läbi vaatamata.
3.Jõgeva Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonprotesti prokurör A. Hinto ja apellatsioonkaebuse kannatanu A. T. Prokurör leidis protestis, et kohtuotsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu, sest kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, ebaõigesti on kohaldatud kriminaalseadust ning oluliselt on rikutud kriminaalmenetluse seadust. Kannatanu A. T. taotles apellatsioonkaebuses R. M. süüditunnistamist KrK § 182 järgi ja tema karistamist selles süüdistuses vabadusekaotusega 4 aastaks ja 11 kuuks. Täiendavalt taotles kannatanu R. M. kriminaalvastutusele võtmist ka KrK § 129 lg 2, § 172 ja § 175 järgi ning tunnistaja L. M. kriminaalvastutusele võtmist KrK § 17 lg 6 - § 182 ning § 174 lg 2 ja § 130 järgi.
4.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 1999. a otsusega tühistati Jõgeva Maakohtu 10. mai. 1999. a otsus R. M. õigeksmõistmises KrK § 113 järgi. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tegi uue otsuse ja mõistis R. M. süüdi KrK § 113 järgi ning karistas teda rahatrahviga 100 päevamäära s.o 2800 krooni. A. T. tsiviilhagi R. M. vastu 100 000 krooni nõudes jäeti KrMK § 270 alusel lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Ühtlasi mõisteti R. M.-lt välja 500 krooni A. T. kasuks riiete rikkumisega tekitatud kahju katteks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ebaõigesti jätnud kõrvale rea tõendid ja seetõttu vääralt väitnud, et süüstavatest tõenditest on arvestatavad üksnes kannatanu ütlused. Ringkonnakohtu otsuses rõhutatakse, et kannatanu ütlused on kinnitust leidnud ka rea teiste tõenditega.