3-1-3-16-99
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 2. novembril 1999
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja Mart Nippmanni süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 41 , § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 31 , § 143 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 184 lg 1, § 185 lg 2, § 186, § 207 lg 3 p 1, § 2071 lg 3, § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 203 lg 1 järgi.
Kohtuistungist võtsid osa Mart Nippmanni kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss.
Viktorov. Mitmes kuriteoepisoodis süüdistuse kohaselt osalenud O. A. suri 17. mail 1997. a (kd VI tl 102) ja seetõttu lõpetati tema suhtes eeluurimisel kriminaalmenetlus (kd X tl 96-97). Linnakohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, tuli muuhulgas järeldusele, et M. Nippmanni tegevusele - AS-i UGM ruumidest toimepandud röövimisele - on antud õige juriidiline hinnang ning ta tuleb ka selles kuriteoepisoodis süüdi mõista.
pandud
grupilises
röövimisest
jäeti
muutmata.
M.
Nippmanni
ja
tema
kaitsja
apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Kassatsiooni korras M. Nippmann enda kohtuotsust vaidlustanud ei ole.
M. Nippmann esitas Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse, milles ta sarnaselt
apellatsioonkaebusele vaidlustab Tallinna Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 1999. a otsused M. R-i süüdimõistmises AS-st UGM toime pandud röövimises. M. Nippmann leiab jätkuvalt, et kohtud pole võtnud tarvitusele küllaldasi abinõusid lõpliku tõe väljaselgitamiseks ning M. R-i näol on kriminaalvastutusele võetud süütu isik. Avaldaja kinnitab jätkuvalt, et eeltoodud röövimise pani ta toime koos V. Južaninovi ja O. A-ga. Väidetavalt on ka Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eeltoodud otsustega tuvastatud, et eelnimetatud röövimisest võttis peale tema ja V. Južaninovi osa hoopis O. A., mitte M. R., kes on sama kuriteo eest Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a otsusega alusetult süüdi mõistetud. M. Nippmann palub oma avalduses välja selgitada tõde ning tühistada M. R-i alusetu süüdimõistmine Harju Maakohtu poolt 9. aprillil 1997. a. III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht
Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes taotles võimaluste leidmist M. Nippmanni avalduses sisalduvate seisukohtade arvestamiseks ja kriminaalasja saatmiseks Harju Maakohtule uueks arutamiseks, ning prokuröri, kes taotles Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 1999. a otsuse muutmata jätmist, l e i d i s: M. Nippmann ei taotle enda kriminaalõigusliku kohtlemise muutmist, vaid on avalduse esitanud ühemõtteliselt M. R-i huvides, kes on Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a kohtuotsusega süüdi mõistetud 20. veebruaril 1996. a koos avaldaja ja V. Južaninoviga toimepandud grupilise röövimise eest. M. Nippmann selgitab oma avalduses jätkuvalt, et nimetatud kuriteos ei osalenud süüdimõistetu M. R., vaid 17. mail 1997. a surnud O. A. Vaidlusaluses kuriteoepisoodis on nii M. Nippmann kui M. R. ja V. Južaninov kohtu alla antud süüdistatutena ühiselt grupis toimepandud röövimise eest, kusjuures M. R. ja V. Južaninov mõisteti sellest kuriteost osavõtjatena süüdi Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a otsusega, M. Nippmann aga Tallinna Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a otsusega. Viimatinimetatud kohtulahendi ajaks oli süüdimõistev kohtuotsus M. R-i suhtes jõustunud, tema apellatsioonkaebuse oli Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rahuldamata jätnud. Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a ja Tallinna Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a otsustes on tuvastatuks loetud tehiolud - ka kuriteost osavõtnute ring - kokkulangevad, esitatud tõendeid on hinnatud nende kogumis ja kohtud on eraldi KrMK § 50 nõuete kohaselt motiveerinud, miks on võetud asjaolude tuvastamisel aluseks ühed tõendid ja osa tõendeid tagasi lükatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumil ei ole AKKS § 65 lg-s 4 sätestatust tulenevalt võimalust tuvastatud tehiolude ümberhindamiseks. Vaidlustatud seisukohti on apellatsioonikorras hinnanud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 16. juuni 1997. a ja 19. jaanuari 1999. a kohtuotsustes. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Eesistuja
Jüri Ilvest
Liikmed
Eerik Kergandberg Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.